Keskmise palga kohta korduma kippuvad küsimused (KKK)

1. Mida näitab keskmine palk?

Keskmine palk näitab tööandja poolt täistööajale taandatud töötajatele keskmiselt palgaks kulutatud summat vaadeldaval ajavahemikul.

Statistikaamet arvutab keskmist brutokuupalka järgmiselt: brutokuupalkade kogusumma (tasu töötatud aja eest + tasu mittetöötatud aja eest) jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.

Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena).

2. Mis keskmise palga kujunemist mõjutab?

Keskmise brutokuupalga kujunemist mõjutavad kahte liiki tasud — tasu töötatud aja eest ja tasu mittetöötatud aja eest.

Tasu töötatud aja eest: siin kajastuvad ajatöö- ja tükitööpalk, lisatasu ületundide, öötöö, puhkepäevadel ning tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifikatsioonitasu jt makstavad lisatasud ja preemiad, mille arvestamise aluseks on töötatud aeg.

Tasu mittetöötatud aja eest: siia lähevad arvesse puhkusetasu, tööseisakutasu, osaliselt tasustatava puhkuse tasu töömahu või tellimuse ajutisel vähenemisel, taseme- või töökoolitusel viibimise ajal makstud tasu. Siia kuuluvad ka need lisatasud ja toetused (nt puhkuse- ja jõulutoetused), mille arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg. Brutopalgas kajastub veel mitterahaline ehk loonustasu (nt toit ja jook, tööandja auto kasutamise kulud oma tarbeks jm).

Kõik need komponendid mõjutavad keskmise brutokuupalga kujunemist ja selle tõusu või langust.

3. Mis mõjutab keskmise palga kujunemist maakonniti?

Keskmise brutokuupalga kujunemist maakonniti mõjutavad samad komponendid (vt küsimus 2) ning lisaks maakonnas paiknevate suuremate tööandjate palgatase.

4. Kuivõrd adekvaatselt kajastab keskmine palk ühe või teise maakonna tööturul toimuvat?

Keskmine brutokuupalk üksi ei kajasta adekvaatselt tööjõuturul toimuvat. Oluline on jälgida keskmise brutokuupalga muutusi ning lisaks tööturu näitajaid nagu tööhõive ja töötus, demograafilisi näitajaid nagu vanusjaotus, ülalpeetavate määr jms. Inimesed muutuvad ka üha mobiilsemaks ja käivad tööl teises maakonnas või välisriigis, mis omakorda mõjutab kodumaakonna tööturgu.

5. Kas keskmisest palgast rääkides on korrektne kasutada terminit “sissetulek”?

Ei ole korrektne, kuna sissetulek on laiem mõiste kui palk. Sissetulek võib peale palga sisaldada veel sotsiaaltoetusi (nt lastetoetus ja koolitoetus, haigushüvitis), stipendiume, dividende, omanikutulu jne.

6. Mille poolest erinevad Statistikaameti ja Sotsiaalkindlustusameti avaldatav keskmine palk?

Statistikaameti palgastatistika hõlmab ainult palgatöötajaid. Sotsiaalkindlustusamet ei avalda keskmist palka, vaid isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmist suurust. Selle leidmisel võtab Sotsiaalkindlustusamet arvesse nii palgatöötaja palgalt kui ka riigi makstud sotsiaalmaksu järgmiste isikute eest: lapsehoolduspuhkusel viibijad, ajateenijad, töötu abiraha saajad, Eesti välisesinduses töötava diplomaadi ja teenistuja kaasasolev mittetöötav abikaasa jne. Sotsiaalmaksu andmete põhjal võib tuletada ka keskmise palga andmeid, kuid tulemus ei ole võrreldav Statistikaameti arvutatud keskmise palgaga.

7. Miks on raske leida inimest, kes keskmist palka saab?

Arvrea keskmine ei lange alati kokku ühe võimaliku väärtusega sellest arvreast. Näiteks lõputunnistuse keskmine hinne on tavaliselt murdarv, kuigi hinded on täisarvud.

Näiteks kui keskmine brutokuupalk on 792 eurot, siis tegelik keskmine brutokuupalga väärtus asub tõenäosusega 95% vahemikus 782 kuni 802 eurot. Täpselt keskmist brutokuupalka ei pruugi saada mitte keegi, aga kindlasti leidub palgatöötajaid, kes saavad palka eespool toodud vahemikus. Andmete analüüsist selgub, et ca 65% palgatöötajatest saab keskmist brutokuupalka või sellest vähem ning 35% üle keskmise.

8. Kuidas on võimalik, et riigi keskmine palk tõuseb, aga palgatöötaja palk ei muutu?

Kui keskmine brutokuupalk tõuseb, siis kindlasti on tõusnud ka osa palgatöötajate brutokuupalk, mis ei tähenda, et kõigi palgatöötajate brutokuupalk oleks muutunud.

Palgasaajad võib jagada kolme rühma: esimeses rühmas palk tõuseb, teises langeb ja kolmandas jääb samale tasemele. Keskmise palga tõus näitab, et esimese rühma summaarne palgatõus on olnud suurem kui teise rühma langus. Teiste sõnadega, kuigi on töötajaid, kelle palk ei muutunud või isegi langes, leidub töötajaid, kelle palk tõusis.

9. Kas on tegevusalasid, mis mõjutavad keskmist palka rohkem?

Keskmist brutokuupalka mõjutab tegevusala, kus on teistest tunduvalt rohkem palgatöötajaid. Praegu on Eestis selleks tegevusalaks töötlev tööstus, kus töötab ligikaudu neljandik palgatöötajatest.

10. Milliste ametnike palk on seotud keskmise palgaga, st kui keskmine palk tõuseb, siis tõuseb ka nende palk?

Keskmise palgaga oli seotud nt Riigikogu liikmete, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikmete jne ametipalk.

11. Kust leida infot ametialade (nt arst, müüja, kokk) keskmise palga kohta?

Aastatel 2005–2008 kogus Statistikaamet ametialade palgaandmeid kord aastas. Alates 2010. aastast kogutakse andmeid igal neljandal aastal. Andmed avaldatakse statistika andmebaasis.

12. Kas meeste ja naiste palkade vahel on erinevus?

Meeste ja naiste keskmiste brutotunnipalkade vahel on erinevus. Naiste tunnipalk on olnud  meeste tunnipalgast 25–28% madalam.

13. Millistel ametialadel on mees- ja naistöötajatel kõige suurem palgavahe?

Ametiala pearühmade järgi on meeste ja naiste brutotunnipalkades kõige suurem erinevus olnud oskus- ja käsitöölistel, kus naiste tunnipalk oli meeste tunnipalgast 32% madalam.

14. Kas Statistikaamet saab keskmist palka avaldades avaldada ka selle, kui palju on Eestis palgatöötajaid?

Keskmise palga avaldamisel esitatakse täistööajale taandatud töötajate keskmine arv, mis sisaldab nii täistööajaga kui ka osalise tööajaga töötajaid.

15. Mis tegevusaladel aasta jooksul keskmine palk kõige rohkem kõigub? Miks?

Keskmist brutokuupalka kõigutavad ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. Nii on olnud näiteks finantsvahenduse tegevusalal. Samuti hariduse tegevusalal, kuna puhkusetasud on kajastatud II kvartali andmetes. Hariduse tegevusalal on teiste palgatöötajatega võrreldes tunduvalt pikem puhkus.

16. Kas Statistikaameti avaldab tegevusalade palgatõusu juurdekasvutempot?

Statistikaamet avaldab avalikus andmebaasis tegevusalade brutokuupalga juurdekasvutempo võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja võrreldes eelmise perioodiga.

17. Kui usaldusväärne on Statistikaameti avaldatav keskmine palk?

Statistikaameti avaldatav keskmine palk on usaldusväärne. Rahvusvaheliselt on aktsepteeritav kui keskmise brutokuupalga (st kõik tegevusalad kokku) suhteline viga ei ületa 3%, siis loetakse tulemus usaldusväärseks. Statistikaameti avaldatud keskmisele brutokuupalgale arvutatud suhteline viga on jäänud alla seda piiri.

18. Mille poolest erinevad keskmine brutokuupalk, netokuupalk, reaalpalk, miinimumpalk, alampalk?

Brutokuupalk sisaldab kahte liiki tasusid (vt küsimus 2) koos kohustuslike maksetega (tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustatud isiku kohustusliku kogumispensioni makse).

Netokuupalk ei sisalda kohustuslikke makseid (tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustatud isiku kohustusliku kogumispensioni makse).

Reaalpalk — kaupade ja teenuste hulk, mida saab tinglikult osta hinnaindeksiga korrigeeritud rahalise palga eest.

Miinimumpalk, alampalk — Eestis kasutatakse mõistet palga alammäär. Palga alammäär lepitakse kokku kahepoolsetel läbirääkimistel (ametiühing ja Tööandjate Liit) ning kinnitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

19. Kui keskmist palka arvutatakse rahvusvahelise metoodika kohaselt ja see on rahvusvaheliselt võrreldav, siis miks ei saa võrrelda eri riikide keskmist palka?

Võrrelda saab eri riikide üksikute tegevusalade keskmisi brutokuupalku. Tegevusalade sisu on määratletud rahvusvahelise tegevusalade klassifikaatoriga. Riikide keskmised brutokuupalgad ei pruugi olla võrreldavad, sest arvesse võetakse näiteks erinevaid tegevusalasid ning kõik riigid ei kogu andmeid alla 10 töötajaga ettevõtete kohta jms.

20. Miks kasutatakse rahvusvahelise näitajana keskmist palka ja mitte palga mediaani?

Rahvusvahelise näitajana kasutatakse nii keskmist kui ka mediaani. Mediaan on järjestatud arvrea keskmine liige. Mediaanpalgast saavad pooled palgatöötajad vähem ja pooled rohkem palka.

Lisaks keskmisele ja mediaanile kasutatakse ka palga moodi. Kui mood on arvrea kõige sagedamini esinev liige, siis palga mood näitab palka, mida saab kõige rohkem palgatöötajaid. Moode võib olla ka mitu.

Mediaanpalga ja moodi leidmiseks on vaja teada iga töötaja palka. Statistikaameti lühiajastatistika (st kuu kohta kogutavad palgaandmed) ei võimalda nii detailset informatsiooni koguda. Statistika andmebaasis avaldatud töötasu mediaanid põhinevad uuringul “Töötasu struktuur”.

21. Kui palju on ettevõtteid, kes peavad Statistikaametile palgaandmeid esitama?

Palgaandmeid peab esitama üle 11 000 ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni. Palgatöötajate keskmise palga andmeid kogub Statistikaamet kõikidelt suurtelt (50 ja enama töötajaga) ettevõtetelt ja organisatsioonidelt ning kõikidelt riigi- ja munitsipaalasutustelt ja -organisatsioonidelt. Väiksematest, alla 50 töötajaga ettevõtetest tehakse juhuslik valim tegevusala järgi nii, et igal tegevusalal on minimaalselt valitud 7% ettevõtetest. Rahvusvahelise metoodika järgi ei uurita kõiki väikeettevõtteid, kuna kõikne uuring läheb kalliks ning ei pruugi anda paremat tulemust.

22. Kui palju on ettevõtteid, kes peavad palgaandmeid esitama, aga ei tee seda?

Kõikselt uuritavas osas (50 ja enama töötajaga ettevõtted) jäävad andmed saamata keskmiselt 0,4%-lt ning alla 50 töötajaga ettevõtetelt keskmiselt 25–30%-lt.

23. Kuidas puuduvaid andmeid korvatakse? Mida mittevastanutega tehakse?

Kõikselt uuritavas osas andmed asendatakse. Valikuliselt uuritavas osas (alla 50 töötajaga ettevõtted) vastanud üksuste andmed kaalutakse. Kaalumine sisaldab ka mittevastanud ettevõtete kompenseerimist valikuliselt uuritavate ettevõtete hulgast. Mittevastanud ettevõtete hulgas eeldatakse olevat niisama palju aktiivseid üksusi, kui palju on neid vastanute hulgas. Ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone on vastavalt seadusele võimalik karistada rahatrahviga. Esimene mõjutusvahend on siiski veenmine.

24. Kas keskmist palka mõjutavad rohkem suur- või väikeettevõtted?

Keskmist palka mõjutavad praegu enim alla 50 töötajaga ettevõtted, kus töötab pisut üle kolmandiku palgatöötajatest ning kus keskmine palgatase on madalam kui kõikselt uuritavates 50 ja enama töötajaga ettevõtetes ning kõigis riigi- ja munitsipaalasutustes, kus töötab ca 2/3 palgatöötajatest.

25. Miks kogutakse andmeid 0-töötajaga ettevõtetelt? Mida tähendab 0-töötajaga ettevõte?

0-töötajaga ettevõttes ei ole palgatöötajaid, kuid ettevõte on majanduslikult aktiivne, sest omanik tegutseb. 0-töötajaga ettevõtteid uuritakse, kuna omanik võib aasta jooksul ka palgatöötajaid tööle võtta.

26. Miks arvutatakse keskmise palga sisse ka jõulupreemiad ja muud lisatasud? Kas keskmist palka saab ka ilma nendeta avaldada?

Jõulupreemia ja muu lisatasu on ebaregulaarne preemia ning metoodika järgi brutokuupalga koostisosa. Alates 2002. aastast on võimalik arvutada keskmist brutokuupalka ka ilma ebaregulaarsete preemiateta.

27. Kas Statistikaamet teavitab andmeesitajaid sellest, milleks nende palgaandmeid kasutatakse ja kus Statistikaamet neid avaldab?

Andmeesitajatele saadetavas kaaskirjas on teave, et kogutud andmeid kasutatakse üksnes statistilisel otstarbel ning palgastatistikat avaldatakse Statistikaameti veebilehel www.stat.ee avalikus andmebaasis, pressiteadetes ja väljaannetes.