Mille poolest erineb Statistikaameti ning Maksu- ja tolliameti avaldatav palgastatistika?

Statistikaameti (SA) ning Maksu- ja tolliameti (MTA) avaldatava palgastatistika puhul tuleb arvestada, et andmete sisu ja kogumise eesmärk on erinev. SA palgastatistika hõlmab ainult palgatöötajaid ning avaldatav keskmine palk annab tööandjale ülevaate täistööajaga ametikoha keskmisest hinnast tööturul ja selle muutustest.

SA ja MTA avaldatava palgastatistika metoodika erinevuse allikaks on peamiselt 3 aspekti:

1. Tasuliigid

SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline e loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud.

MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega. Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 kood 01 ning deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA isikute arvuga, kelle on tehtud väljamakseid. Näiteks ei sisaldu MTA andmetes erinevalt SA-st erisoodustusi. TSD Lisa 1 kood 01 on palk ja tulumaksuga maksustatavad muud tulud. MTA jaoks ei ole vahet, mille eest on tasutud - oluline on, et tulu- ja sotsiaalmaks oleksid tasutud. Erisoodustused on MTA jaoks ettevõtte kulu; MTA andmetes ei kajastu kui palju milline isik erisoodustust on saanud.

2. Ajaline nihe

SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised.

Tekkepõhise arvestuse puhul kajastatakse tehingud toimumise hetkel, hoolimata sellest, kas raha on liikunud; kassapõhise arvestuse korral kajastatakse tehinguid vastavalt raha laekumisele ehk siis, kui tulu- ja sotsiaalmaks on deklareeritud (deklaratsioon esitatakse siis, kui tasu välja makstakse). Detsembris teenitud palk on seega SA arvestuse kohaselt detsembris teenitud, ent MTA arvestuses jaanuaris, mil see välja makstakse.

3. Töötajate arv

SA avaldatavad keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.

MTA võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata, kas väljamakse on isikule tehtud täistööaja või osalise töötaja eest. MTA töötajate arv on kasvav, st iga tööturul käinud isik on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud).

Üldiselt võib öelda, et igast keskmisest palgast saab 2/3 inimesi väiksemat ja 1/3 suuremat palka. Täpselt keskmist saavad väga vähesed. Kui keskmine palk oleks ka 20 000, siis ikkagi oleks suhe 2/3 ja 1/3.