Filmivaatajad eelistavad üha enam eestimaist

Kui välisfilmide vaatajate hulk vähenes 2007. aastal ligi kolm protsenti, siis kodumaistele filmidele lisandus 2006. aastaga võrreldes vaatajaid ligi kaks kolmandikku — nende koguarv ulatus peaaegu 210 000-ni. Kokku oli 2007. aastal kinokülastusi üle 1,6 miljoni — rohkem kui ühelgi taasiseseisvumisjärgsel aastal.

Kõige vaadatumad Eesti filmid olid 2007. aastal „Jan Uuspõld läheb Tartusse” 73 000 vaatajaga, „Georg” 49 000 vaatajaga ja „Sügisball” 38 000 vaatajaga. Eesti Filmi Sihtasutuse andmetel jäid need kõik ka kümne vaadatuima filmi hulka Eestis.

Kinos näidatavate kodumaiste filmide osatähtsus on pärast taasiseseisvumist olnud keskmiselt 1,5 protsenti, paari viimase aastaga on see aga teinud suure hüppe, ulatudes 2007. aastal koguni 18 protsendini. Kokku näidati Eestis 2007. aastal 155 filmi, 28 neist olid ka siin tehtud. Üle poole näidatud Eesti filmidest oli Kinobussi repertuaaris.

Eestis toodetud täispikkade mängufilmide hulk on kasvanud alates 2000. aastast, 2006. aastal oli neid koguni kaheksa. 2007. aastal valmis seitse täispikka mängufilmi. Peale selle tehti veel 23 muud täispikka filmi, 15 neist olid dokumentaalfilmid. Lühikesi, alla 52-minutilisi filme valmis 149, viis neist olid animafilmid, 47 dokumentaalfilmid ja ülejäänud kas reklaam-, õppe-, mängu- või muud lühifilmid. Kokku valmis Eestis 2007. aastal 179 filmi.

Keskmine kinopileti hind, mis 2007. aastal oli 68 krooni, on viimastel aastatel jäänud suhteliselt stabiilseks, näidates pikemas plaanis siiski väikest tõusutrendi. Lõunanaabrite lätlaste ja leedulaste juures on kinopilet ligi veerandi võrra odavam, Soomes see-eest peaaegu kaks korda kallim. 2006. aastal maksis keskmine kinopilet Soomes 118, Lätis 55 ja Leedus 45 krooni. Euroopa Liidu keskmine oli 93 krooni.^a

Kinokülastajad, 2003–2007

^a European Audiovisual Observatory.