Statistika
Viimati avaldatud
Avaldamiskalender
Põhinäitajad
Valdkonnad
Loendused
Tooted
Andmebaas
Valmistabelid
Pressiteated
2012
2011
2010
2009
2008
Väljaanded
Kaardid
Jätkusuutlikkuse näidikulaud
Koolinurk
Piirkondliku statistika portaal
Rahvastikupüramiid
Statistics eXplorer
Tarbijahinnaindeksi kalkulaator
Personaalse hinnaindeksi kalkulaator
Ostujõu kalkulaator
Avalikud andmefailid
Teenused
Metaandmed
Rahvusvaheline statistika
Eesti piirkondlik areng 2012
Ostujõu kalkulaator
Statistikablogi
Eesti piirkondlik areng 2011
Avaleht Sisukaart Otsing Tagasiside RSS
Statistika Andmete esitamine Organisatsioon Statistikanõukogu eSTAT Andmebaas FacebookStatistikablogiTwitterSlideshare
Rahvaloenduse tulemused alates 12.12.12
Asukoht: Statistika > Tooted > Pressiteated > 2008 In English
Uuendatud: 22. juuli 2008 PDF fail DOC fail

Vaesus ja ebavõrdsus Eestis ei ole vähenenud

Eesti elanikkonna suhtelise vaesuse määr oli 2006. aastal 19,5% ning rikkaima ja vaeseima viiendiku sissetulek erines ligi kuus korda, teatab Statistikaamet.

Rikkaima (viies sissetulekukvintiil) ja vaeseima (esimene sissetulekukvintiil) elanikkonna sissetulekute vaheline erinevus võrreldes varasema aastaga ei muutnud, samuti jäi suhtelise vaesuse määr 2006. aastal ligikaudu samale tasemele kui aasta varem. 2006. aastal elas suhtelises vaesuses 259 000 inimest.

Palga- ja majanduskasv küll 2006. aastal jätkus ning töötus vähenes, kuid see ei mõjutanud kõikide elanike toimetulekut ühtviisi. Vanuserühmiti oli suhteline vaesus suurim pensioniealiste hulgas — neist kolmandik elas vaesuses. Selle peamiseks põhjuseks oli 65-aastaste ja vanemate sissetuleku aeglasem kasv — kui kogu elanikkonna ekvivalentnetosissetulek suurenes 2006. aastal 22%, siis pensioniealistel vaid 16%. Samas vähenes laste vaesus — aastaga langes 15-aastaste ja nooremate suhtelise vaesuse määr 2,4 protsendipunkti ehk 17,4%-ni.

Laste suhtelisse vaesusse jäämise risk on seotud sellega, millises leibkonnas nad kasvavad. Üksikvanemaga leibkondades oli suhtelise vaesuse määr suurim (44,4%) ja kasvas aastaga kõige kiiremini. Ühe lapsega paaride vaesus vähenes ning kahe lapsega paaridel jäi varasema aasta tasemele.

Positiivsetest trendidest Eesti majanduses lõikasid vähem kasu inimesed, kes ei töötanud. Nii kasvas suhtelise vaesuse määr aastaga nii töötute kui ka vanaduspensionäride hulgas.

Suhtelise vaesuse määr vanuserühmiti, 2004–2006

 

Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2007. aastal osales uuringus üle 5000 leibkonna. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsitakse 2007. aastal 2006. aasta sissetulekut. Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamiseks.

Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.

 

Täpsem teave:

Merle Paats
Talitusejuhataja
Sotsiaaluuringute talitus
Statistikaamet
Tel 625 9218

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

EFQM: Committed to Excellence
Statistikaamet
Endla 15, 15174 Tallinn
Autoriõigus: Statistikaamet 2012
Andmete kasutamisel palume viidata allikale
Statistikainfo: Skype, tel +372 625 9300, e-post 
Andmeesitaja klienditugi: tel +372 625 9100, e-post