Tallinnas luuakse pool Eesti sisemajanduse koguproduktist

Harju maakonna lisandväärtuse osatähtsus Eesti SKP-s on järk-järgult suurenenud, näiteks kümme aastat tagasi, 1996. aastal moodustas Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s 53%. 2006. aastal järgnesid Harju maakonnale pika vahega Tartu maakond ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 9,8% ja 7,2%. Kolm kõige väiksema osatähtsusega maakonda olid juba mitmendat aastat järjest Hiiu, Põlva ja Jõgeva (osatähtsus SKP-s vastavalt 0,5%, 1,1% ja 1,2%).

Maakonna lisandväärtuse osatähtsus kogu Eesti SKP-st, 2006 (protsenti)

Kui Eesti SKP elaniku kohta oli 2006. aastal 152 610 krooni, siis Harju maakonna vastav näitaja oli 239 987 krooni ehk 157,3% Eesti keskmisest. Tallinnas loodud vastav näitaja oli aga 172% Eesti keskmisest. Harju maakonnale järgnesid Tartu ja Pärnu maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 88,3% ja 73,1% Eesti keskmisest. Kõige väiksem SKP elaniku kohta oli 2006. aastal jätkuvalt Jõgeva ja Põlva maakonnas, vastavalt 43,8% ja 47,4% Eesti keskmisest.

Maakonna SKP elaniku kohta, 2006 (protsenti Eesti keskmisest)

2006. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest 67,2% tertsiaarsektoris, 29,7% sekundaarsektoris ja 3,1% primaarsektoris. Viimase kümne aasta jooksul on primaarsektori osatähtsus pidevalt vähenenud ja tertsiaarsektori osatähtsus suurenenud.

Eestile on iseloomulik, et nendes maakondades, mille SKP osatähtsus riigi SKP-s on suur (Harju, Tartu, Ida-Viru maakond) on primaarsektori osatähtsus väga väike. Neis maakondades aga, mille SKP osatähtsus riigi SKP-s on kõige väiksem (Jõgeva, Hiiu ja Põlva maakond) on primaarsektori osatähtsus suhteliselt suur.

Nii toodeti 2006. aastal Harju maakonna lisandväärtus 73,8% ulatuses tertsiaarsektoris ning vaid 0,8% primaarsektoris. Tartu maakonnas moodustas tertsiaarsektor 66,9% ning primaarsektor 2,9%. Kolme suurema SKP-ga maakonna hulka kuuluvas Ida-Viru maakonnas toodeti aga ligikaudu pool lisandväärtusest (49,6%) sekundaarsektoris. See peegeldab mäetööstuse, elektrienergia ja töötleva tööstuse olulist rolli selle maakonna majandustegevuses. Primaarsektori osatähtsus oli Ida-Viru maakonnas väga tagasihoidlik (1,6%).

Jõgeva, Hiiu ja Põlva maakonnas oli primaarsektori osatähtsus aga vastavalt 19,3%, 15,5% ja 17,0%.

Primaarsektor hõlmab põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse ning kalapüügi tegevusala. Sekundaarsektor mäetööstuse, töötleva tööstuse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning ehituse tegevusala. Tertsiaarsektor hulgi- ja jaekaubanduse, hotellide ja restoranide, veonduse, laonduse ja side, finantsvahenduse, kinnisvara, rentimise ja äritegevuse, avaliku halduse ja riigikaitse, kohustusliku sotsiaalkindlustuse, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteeninduse tegevusala.