Eesti maksukoormus suurenes

2007. aastal suurenesid maksude ja sotsiaalmaksete tulud võrreldes eelmise aastaga 23%, tuues riigile sisse 79 miljardit krooni. Üldine maksukoormus tõusis 2007. aastal 33,1%-ni; alates 2002. aastast oli näitaja püsinud 31% tasemel.
Keskvalitsuse tuludesse laekub Eestis ligi kolmveerand maksutuludest. 2007. aastal arvestati keskvalitsuse maksutuludeks 10 miljardit krooni rohkem kui mullu, kokku 56 miljardit krooni. Sellest kõige suurema osa (40%) hõlmas käibemaksutulu, mis kasvas tänu kauplemise hoogustumisele 2006. aastaga võrreldes 17%. Keskvalitsuse maksutulude osatähtsus SKP-s on läbi aastate püsinud 20% piires.
Kohalike omavalitsuste maksutulud kasvasid aastaga veerandi võrra — 8,5 miljardist kroonist 10,6 miljardi kroonini. Kasv tuli peamiselt tulumaksude arvelt, sest üle 90% kohalike omavalitsuste maksutuludest laekub tulumaksudest. Tänu palgakasvust tingitud tulumaksude suurenemisele kasvas 2007. aastal kohalike omavalitsuste maksutulude osatähtsus 4,4%-ni SKP-st.
Kohustuslikke sotsiaalmakseid (pensioni-, ravi- ja töötuskindlustusmaksed) laekus 2007. aastal veerandi võrra rohkem kui 2006. aastal. Ligikaudu 0,4% SKP-st hõlmavad maksud, mida Eesti kannab Euroopa Liidu arvele. Siia kuuluvad käibemaksust eraldatav EL liikmemaks ning tollimaksud, mida Eestis Euroopa Liidu nimel kolmandatelt riikidelt kogutakse.

Maksud ja kohustuslikud sotsiaalmaksed saaja järgi (% SKP-st)

	2004	2005	2006	2007
Kokku	30,7	30,9	31,3	33,1
Keskvalitsus	21,8	21,9	22,3	23,4
Kohalikud omavalitsused	4,0	4,0	4,1	4,4
Sotsiaalkindlustusfondid	4,6	4,6	4,5	4,9
Euroopa Liit	0,2	0,3	0,4	0,4

Euroopa Liidu keskmine üldine maksukoormus on alates 1990. aastate algusest püsinud 40% piirimail.