Üliõpilaste koguarv vähenemas

Vastuvõetute arv on eelmise õppeaastaga võrreldes suurenenud 885 võrra ja lõpetajate arv 1066 võrra. 2007/2008. õppeaastal omandab riigieelarvelistel õppekohtadel kõrgharidust 46% ja riigieelarvevälistel õppekohtadel 54% kogu üliõpilaskonnast. Varasematele aastatele iseloomulik tasulise kõrghariduse osatähtsuse kasv on 2007/2008. õppeaastal peatunud.

62% üliõpilastest on naised. Jätkuvalt on suurim naisüliõpilaste osatähtsus magistriõppes (67%) ja väikseim doktoriõppes (56%). Naisüliõpilaste osatähtsus on suurim hariduse ning tervise ja heaolu õppevaldkondades (vastavalt 92% ja 89%) ning väikseim tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas (26%).

Vene keeles omandab kõrgharidust 7170 üliõpilast (11% õppurite koguarvust) ja inglise keeles 1100 (1,6% õppurite koguarvust). Inglise keeles kõrgharidust omandajatest õpib 61% eraõppeasutustes. Aastate jooksul on eesti, inglise ja vene keeles õppivate üliõpilaste proportsioonid üliõpilaskonnas püsinud samas vahemikus.

Vastuvõetud, õppivad ja lõpetanud üliõpilased haridusastmeti

Kõrgharidust andvate koolide arv on stabiliseerunud. 2007/2008. õppeaastal võib Eestis kõrgharidust omandada 35 õppeasutuses — see on sama palju kui kümme aastat tagasi ja aasta tagasi. Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool muudeti riigikutseõppeasutusest riigirakenduskõrgkooliks — Lääne-Virumaa Rakenduskõrgkooliks.

Niisiis tegutseb 2007/2008. õppeaastal 6 avalik-õiguslikku ülikooli, 5 eraülikooli, 10 riiklikku kõrgkooli ja 11 erakõrgkooli. Kõrgharidust annavad mõningatel rakenduskõrghariduslikel õppekavadel ka 3 kutseõppeasutust.

Avaldatud andmed põhinevad Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava Eesti Hariduse Infosüsteemi andmebaasidel.

^a Koos diplomi- ja kutsekõrgharidusõppega (alates 2003. aastast vastuvõttu neil haridusastmetel enam ei toimu).
^b Koos kõrgharidust eeldava 1-aastase õpetajakoolituse ja interniõppega.