Ehitusmahtude vähenemine jätkus III kvartalis

Ebapiisav nõudlus ja keerulised finantseerimistingimused on alates 2000. aastast ainult kasvunumbreid näidanud ehitusturu tänavu aasta algusest langusesse viinud. Praegune olukord ehitusturul sarnaneb 1999. aastaga. Ka siis kaotasid majandusolukorra halvenemise tõttu enim just ehitusettevõtted.

III kvartalis ehitasid ehitusettevõtted omal jõul 9,9 miljardi krooni eest, sellest hooneid 5,9 miljardi ja rajatisi 4,0 miljardi krooni eest. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes hoonete ehitamine püsivhindades enam kui viiendiku võrra ja rajatiste ehitamine 3%. Turu langus oli tingitud eelkõige elamuehitusmahtude vähenemisest kohalikul ehitusturul.

Vastupidiselt langustrendil liikuvale kohalikule ehitusturule, kasvas välisturul tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht III kvartalis võrreldes aastatagusega 15%. Seal suurenesid nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmahud. Samas on välisriikidesse tehtud ehitusmahtude mõju kogu ehitustegevusele väga väike — vaid 6% kogu ehitusmahust.

Ehitisregistri andmetel lubati III kvartalis kasutusse 1024 uut eluruumi, mis on 454 eluruumi vähem kui aasta varem samal ajal. Sarnaselt viimaste aastate trendile asus ligi kolmveerand valminud eluruumidest korterelamutes. Majanduse üldine jahenemine ja pankadepoolne laenutingimuste karmistamine vähendasid jätkuvalt nõudlust uute eluruumide järele. Tänavu III kvartalis väljastati ehitusluba 1030 eluruumi ehitamiseks, mida on võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga ligi poole vähem. Eelistatuim elamutüüp oli ühepereelamu.

Kasutusse lubati 232 mitteelamut kasuliku pinnaga 261 300 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, tööstus- ja laopinda. Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

Ehitusmahuindeks ja selle trend^a, I kvartal 2000 – III kvartal 2008

(2000. aasta kvartalite keskmine = 100)

^a Trend on sesoonsusest ja juhuslikest häiritustest puhastatud aegrida, mis näitab aegrea arengusuunda ja -kiirust.