Statistika aastaraamat kajastab Eesti elu arvudes

Aastaraamat käsitleb peaasjalikult 2007. aastat võrdluses varasematega.

• 2007. aasta alguses oli Euroopa Liidu (EL 27) hinnanguline rahvaarv 495 miljonit ehk kahe miljoni võrra suurem kui aasta varem. Liikmesriikidest oli suurima rahvaarvuga endiselt Saksamaa, kus elas ligi kuuendik EL-i kogurahvastikust ja väikseima rahvaarvuga Malta. Elanike arv kahanes kaheksas EL-i riigis, neist seitse (sh Eesti) olid 2004. ja 2007. aastal ühinenud uued liikmesriigid.
• Eesti 25–64-aastaste haridustase oli 2007. aastal EL-i kõrgemaid. Esimese taseme või madalama haridusega rahvastiku osatähtsus oli teiste riikidega võrreldes üks väiksemaid (Eestis 11%, Tšehhis 10% ja EL-is 29%), kolmanda taseme ehk kõrgharidusega rahvastiku osatähtsus aga suuremaid (Eestis 33%, Soomes 36% ja EL-is 23%).
• EL-i uutest liikmesriikidest oli 2007. aastal 15–64-aastaste tööhõive määr Eestist (69,4%) kõrgem vaid Küprosel (71%). EL-i suurima tööhõivega riik oli endiselt Taani. Eesti 15–64-aastaste naiste tööhõive määr ulatus 2007. aastal 65,9%-ni, mis on kõrgem EL-i keskmisest (58,3%).
• Töötus oli 2007. aastal suurim Slovakkias (11,1%) ja väikseim Hollandis (3,2%). Eestis langes töötuse määr aastaga 1,2 protsendipunkti (5,9%-st 4,7%-ni) ja oli viimase 15 aasta madalaim. Nii töötus kui ka pikaajaline töötus oli Eestis madalam kui EL-is keskmiselt.
• 2007. aastal kasvas EL-i majandusaktiivsus endiselt jõudsalt, kuigi veidi aeglasemalt kui aasta varem. EL-i keskmine majanduskasv oli 2007. aastal 2,9%. Eesti majandus kasvas 2007. aastal veel kiirelt — 7,1% ehkki jäi varasema aasta kasvule 4,1 protsendipunktiga alla. Teiste liikmesriikidega võrreldes aeglustus Eesti majanduskasv kõige järsemalt, kuid jäi siiski EL 27 seas kiiruselt neljandaks. Kiiremini kasvas majandus vaid Lätis, Leedus ja Slovakkias.
• 2007. aastal kiirenes hinnatõus kogu maailmas. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) aastamuutus oli Eestis 2007. aastal 6,7%. Kiiremini kasvasid hinnad vaid Lätis, Ungaris ja Bulgaarias. EL-is keskmiselt inflatsioon aastaga pisut suurenes (2,2%-st 2,3%-ni). THHI on välja töötatud Eurostatis riikide vahel võrreldavate tarbijahinnaindeksite saamiseks. Eesti puhul on tarbijahinnaindeksi (THI) ja THHI vaheline peamine erinevus see, et kui THI kaalusüsteem vastab Eesti elanike keskmisele kulutuste struktuurile, siis THHI võtab arvesse Eesti territooriumil tehtud kulutused ehk lisatakse sissesõitnute eratarbimiskulutused.

Aastaraamatu esitlus ajakirjanikele toimub reedel, 25. juulil kell 13.00 Statistikaameti teabekeskuses (Endla 15, I korrus).