Saagikoristus kestab

Loodetud rekordsaak jäi tänavu saamata erakordselt ebasoodsate ilmastikuolude tõttu koristusperioodil. Koristada õnnestunud vilja saagikus oli väga hea. Saagikoristus koristamata pindadelt kestab, kuid suur osa saaki võib põllul hävineda. Palju teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.

Mullu oli samaks ajaks koristatud 94% teravilja, 28% rapsi ja rüpsi ning 30% kartuli kasvupinnast.

Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2008. aastal teravilja 323 000 hektaril. Sellest on teraks koristatud 53%; rukist on teraks koristatud 75%, nisu 52%, otra 55% ja kaera 33%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 3302 kilogrammi teravilja; rukist saadi 3652, nisu 3605, otra 2983 ja kaera 2992 kilogrammi. Taliteraviljast on koristatud 78% ning koristuspinna hektarilt saadi keskmiselt 3978 kilogrammi teri.

Rapsi ja rüpsi kasvatati 77 700 hektaril, millest on koristatud 16%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 1870 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.

Kartulit kasvatati 11 410 hektaril, millest 32%-l on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 14 914 kilogrammi kartuleid.