Ehitus kasvas mullu kümnendiku

Viimastel aastatel kõrgeid kasvunumbreid näidanud ehitusturu kasv aeglustus 2007. aasta jooksul oluliselt. Kasvutempo aeglustumist põhjustas eelkõige vähenenud nõudlus uute eluruumide järele. 2007. aastal väljastati ehitusluba 9000 eluruumi ehitamiseks, mis on ligi kolmandiku võrra vähem kui aasta varem. Lisaks eluasemelaenu kallinemisele mõjutasid turgu ka kiiresti kasvanud ehitushinnad.

2007. aastal suurenes ehitustegevus nii Eestis kui ka välisriikides. Kohalikul ehitusturul tulenes ehitustegevuse kasv hoonete ehitamisest, rajatiste ehitamine jäi 2006. aasta tasemele. Välisriikides suurenes nii hooneehitustööde kui ka rajatiste ehitusmaht enam kui neljandiku võrra.

Ehitisregistri andmetel lubati mullu kasutusse 7232 uut eluruumi, s.o 2164 eluruumi enam kui aasta varem. Sarnaselt viimaste aastate trendile asus kolmveerand valminud eluruumidest korterelamutes, millest populaarseim oli 3–5-korruseline korterelamu. Enam kui pooled mullu valminud uutest eluruumidest olid 2–3-toalised. Võrreldes varasema aastaga suurenes veidi eluruumide keskmine pind. 2007. aastal valminud eluruum oli keskmiselt 79 ruutmeetrit. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartu linn.

Mullu lubati kasutusse 1097 mitteelamut kasuliku pinnaga 918 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut tööstus- ja kaubanduspinda. Võrreldes 2006. aastaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

2007. aasta IV kvartalis ehitasid ehitusettevõtted omal jõul 10,4 miljardi krooni eest, mis on eelmise aasta IV kvartaliga võrreldes 9% rohkem. Hooneehitustööde maht suurenes 6% ja rajatiste ehitusmaht 17%.

Ehitusmahuindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga, 1998–2007 (protsenti)