III kvartalis aeglustus palgatõus veelgi

Eelmisel aastal ja tänavu I kvartalis 20% piires püsinud palgatõus aeglustus II kvartalis, kui eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine kuupalk 15,2% ja tunnipalk 17,7%. Tänavu III kvartalis aeglustus palgatõus veelgi.

Reaalpalga kasv, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, jäi teist kvartalit järjest kolme protsendi piiresse. III kvartalis oli reaalpalga kasv 3,5%, II kvartalis 3,4%. Viimati oli reaalpalga kasv nii väike 2004. aasta IV kvartalis (3,3%).

Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning metsamajanduse tegevusalal vastavalt 40,1%, 25,4% ja 25,2%. Kõige vähem tõusis brutokuupalk ehituse, töötleva tööstuse ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal vastavalt 8,6%, 12,0 ja 12,3%.

Keskmine brutotunnipalk tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi, metsamajanduse ning põllumajanduse ja jahinduse tegevusalal vastavalt 65,9%, 27,4% ja 22,7%. Kõige vähem tõusis brutotunnipalk ehituse, töötleva tööstuse ning veonduse, laonduse ja side tegevusalal vastavalt 9,5%, 9,7% ja 11,2%.

Keskmine brutopalk oli juulis 12 606 krooni, augustis 12 414 krooni ja septembris 12 527 krooni.

2008. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 865 krooni ja tunnis 119,63 krooni. Eelmise aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus 15,1% ja tunnis 14,6%.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (37,9%) ning kõige vähem ehituse tegevusalal (9,4%).

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kalapüügi tegevusalal (55,3%) ning kõige vähem ehituse tegevusalal (9,9%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2008. aastal on valimis 11 089 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Haridustöötajate madal kuupalk III kvartalis oli seotud enamiku töötajate puhkusetasu kajastamisega II kvartalis. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Keskmine brutokuupalk, I kvartal 2004 – III kvartal 2008 (krooni)

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, III kvartal 2008

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, III kvartal 2008