Eesti keele oskus ja kodakondsus mõjutab positiivselt venekeelsete Eesti elanike integratsiooni

2007. aasta suvel ja sügisel korraldas Statistikaamet integratsiooni eelduseks olevaid hoiakuid ja tõekspidamisi hindava uuringu. Koduse keelena vene keelt kõnelevate inimeste hinnangutes ilmnesid suhtumises eesti keelde ja selle kasutusse suured erinevused sõltuvalt sellest, kas omati kodakondsust, osati eesti keelt või mitte. Näiteks arvas veidi üle 70% kodakondsuse ja keeleoskusega inimestest, et eesti keel võiks olla peamine suhtluskeel Eestis. Kodakondsuse ja keeleoskuseta inimestest olid sellega päri vaid pooled. 90% kodakondsuse ja keeleoskusega venekeelsetest Eesti elanikest nõustus, et alaliselt Eestis elavad inimesed peaksid eesti keelt oskama. Kodakondsuse ja keeleoskuseta inimestest arvas sama veidi üle 70%.

Eesti keele oskus ja kodakondsuse olemasolu lähendavad tunduvalt kodus vene keelt kõnelevate inimeste kodumaatunnetust eestikeelsete inimeste omale, samuti tuntakse end rohkem Eesti ühiskonna osana. Oma koduks pidas mõnda muud riiki 40% Eesti kodakondsuseta ja eesti keele oskuseta venekeelset inimest, eesti keelt oskavatest ja kodakondsusega inimestest vaid 12%.

Venekeelsete Eesti elanike kodumaatunnetus ja ühiskonda kuulumine, 2007