SKP hõlmab kaupu ja teenuseid, millele on turgu (või millele võiks olla turgu), ning valitsemissektori ja kasumitaotluseta institutsioonide valmistatavaid tooteid. Püsivhindades SKP kasvutempo mõõtmiseks viiakse jooksevhindades SKP eelmise aasta hindadesse ja leitakse saadud mahumuutused referentsaasta taseme järgi. Seda nimetatakse SKP arvutamiseks aheldamise meetodil. Hinnamuutused seega SKP kasvutempot ei mõjuta. Püsivhindades SKP elaniku kohta leitakse püsivhindades SKP ja vastava aasta keskmise rahvaarvu suhtarvuna. Sageli kasutatakse püsivhindades SKP-d riigi jõukuse näitajana, sest see kajastab keskmist reaaltulu selles riigis. Siiski ei anna näitaja täielikku pilti majanduslikust heaolust. Näiteks ei kajasta SKP suurt osa kodumajapidamiste tasustamata töid ega võta arvesse majandustegevuse negatiivset mõju, nt keskkonnakahju. Püsivhindades SKP elaniku kohta põhineb ümardatud arvandmetel. Tabelites olevad erinevused koguväärtuste ja protsentide vahel on tingitud ümardamisest.