Klassifikaatorid ja nende liigid

Klassifikaator on täpselt kirjeldatud, üksteist välistavate ning number- või tähtkoodiga tähistatud kategooriate põhjalik ja korrastatud süsteem.
Struktuuri järgi võib klassifikaatoreid liigitada hierarhilisteks ja lineaarseteks.
Hierarhiline klassifikaator — mitme tasemega klassifikaator, mida on võimalik kujutada puustruktuurina.
Lineaarne klassifikaator — ühe tasemega klassifikaator, mis on koodide ja nendele vastavate nimetuste loetelu.
Puustruktuur — astmeline ehk tasemeline struktuur, kus on võimalik eri tasemete vahel üles-alla liikuda.
Rahvusvahelisel tasemel liigitatakse klassifikaatoreid vastavalt kasutusotstarbele (tegevusalad, tooted ja teenused, territooriumid jne) ning kasutuse ulatusele (rahvusvahelised, regionaalsed, riigisisesed).

Klassifikaatori põhitunnused on järgmised:

• täpne ja üksikasjalik kategooriate korraldus, mis võimaldab infot koguda, töödelda ja avaldada erineval agregeerituse tasemel;
• vaadeldava kogumi täielik kaetus;
• iga nähtust või objekti saab liigitada ainult ühte klassifikaatori kategooriasse (vastastikku välistavad kategooriad);
• liigitamine klassifikaatori kategooriatesse toimub kindlate metoodiliste printsiipide alusel.

Enamik Eestis kasutatavaid majanduslikke klassifikaatoreid on loodud tõlke või riigisisese versioonina rahvusvaheliste klassifikaatorite alusel.
Klassifitseerimisel jaotatakse üksikobjektid teatud tunnuste alusel rühmadesse (klassidesse, jagudesse, gruppidesse) nii, et iga objekt kuulub ainult ühte rühma. Igal rühmal on nimetus ja koodtähis (numbriline või täheline). Klassifikaatori lahutamatuks osaks on ka klassifitseerimisreeglid ja selgitavad märkused. Klassifikaatoreid nimetatakse ka liigituseks, nomenklatuuriks või nimistuks.