Keskmise brutokuupalga langus jätkus

Tänavu I kvartalis langes keskmine brutokuupalk võrreldes eelmise aasta vastava kvartaliga viimase 16 aasta jooksul esimest korda. Ehkki II kvartalis oli keskmine brutokuupalk suurem kui I kvartalis, jätkus II kvartalis brutokuupalga langus.

Ka reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, jätkas II kvartalis langemist. Eelmise aasta II ja III kvartalis kasvas reaalpalk veidi üle kolme protsendi ning IV kvartalis langes 1,3%. Tänavu I  ja II kvartalis reaalpalk langes vastavalt 4,5% ja 4,1%. Juuni lõpu seisuga oli palgatöötajaid 9,9% vähem kui eelmise aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (8,5%). Brutokuupalk langes kõige enam mäetööstuses (16,3%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalasel tegevusalal (10,9%). Seda tõusu mõjutas ebaregulaarsete preemiate kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Brutotunnipalk langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (12,1%).

Keskmine brutopalk oli aprillis 12 336 krooni, mais 12 127 krooni ja juunis 13 693 krooni.

2009. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 17 296 krooni ja tunnis 120,52 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus langes 3,5% ja tunnis tõusis 0,8% eelmise aasta II kvartaliga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (9,4%) ning langes kõige enam mäetööstuses (15,4%).

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalasel tegevusalal (14,3%) ning langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (12,3%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal on valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, II kvartal 2009

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, II kvartal 2009