Töötus viimase kaheksa aasta suurim

Eelmise aasta teisel poolel alanud töötuse kiire kasv jätkus tänavu I kvartalis. Viimati oli töötus suurem 2001. aastal.

Töötus kasvas kõigis piirkondades, kõige rohkem Lõuna-Eestis. Töötuse määr tõusis seal seni suurima tööpuudusega piirkonna Kirde-Eestiga samale tasemele (13,6%). Kõige väiksem oli töötuse määr Lääne-Eestis (7,3%).

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel kasvas töötute arv I kvartalis 79 000-ni. Töötukassa andmetel oli registreeritud töötuid samal ajal 47 000, mis moodustab kõigist töötutest 59%. Registreeritud töötute arvu kiire kasv jätkus ka aprillis ja tõusis 61 000-ni.

Töötud ja registreeritud töötud, jaanuar 2007 – aprill 2009

Tööga hõivatuid oli I kvartalis 612 000, mis on 6,8% vähem kui eelmise aasta samal ajal. IV kvartaliga võrreldes vähenes hõivatute arv 6,2%. Tegevusalati mõjutas hõive vähenemist kõige rohkem töötlev töötus, kus hõivatute arv vähenes aastaga 27 000 võrra ja ehitus, kus aastaga kaotas töö 18 000 inimest. Ametialati on märkimisväärne, et hõive vähenes ainult sinikraede (lihttöölised, seadme- ja masinaoperaatorid, oskus- ja käsitöölised, teenindus- ja müügitöötajad) hulgas. Valgekraesid (seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid, keskastme spetsialistid ja tehnikud) oli eelmise aasta I kvartaliga võrreldes rohkem.

Lisaks hõivatute arvu vähenemisele on vähenenud ka täisajaga töötajate osatähtsus, sest osaajaga töötajate arv on kasvanud. Seda põhiliselt tellimuste või töö vähesuse tõttu peale sunnitud lühema tööajaga töötajate arvu suurenemise tõttu (nn vaeghõivatud). I kvartalis oli vaeghõivatuid 12 000, mis on kolm korda rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

I kvartalis kasvas töötus nii tööhõive kui ka mitteaktiivsuse vähenemise tõttu. 15–74-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused jt) oli 348 000, mis on 10 000 vähem kui aasta varem samal ajal. Kõige rohkem vähenes õpingute tõttu mitteaktiivsete arv, sest õppimisealiste noorte arv vähenes.

Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Töötuse määr on töötute osatähtsus hõivatute ja töötute summas.