Esmakordselt keskmine brutokuupalk langes

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, jätkas I kvartalis langemist. Kui eelmise aasta II ja III kvartalis kasvas reaalpalk veidi üle kolme protsendi, siis IV kvartalis langes 1,3% ja tänavu I kvartalis 4,5%. Samuti oli märtsi lõpu seisuga palgatöötajaid 6,7% vähem kui eelmise aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (14,0%). Brutokuupalk langes kõige enam nii finants- ja kindlustustegevuse kui ka ehituse tegevusalal (mõlemas 10,2%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (16,4%). Brutotunnipalk langes kõige enam nii kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse kui ka ehituse tegevusalal (mõlemas 3,6%).

Keskmine brutopalk oli jaanuaris 12 207 krooni, veebruaris 11 884 krooni ja märtsis 12 373 krooni.

2009. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 512 krooni ja tunnis 112,23 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus langes 0,4% ja tunnis tõusis 4,1% eelmise aasta I kvartaliga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (16,7%) ning langes kõige enam finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal (8,1%).

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (19,2%) ning langes kõige enam finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal (4,0%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal on valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Keskmine brutokuupalk, I kvartal 2005 – I kvartal 2009 (krooni)

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, I kvartal 2009

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, I kvartal 2009