Kõrgharidusega inimesed on suuremad kultuurihuvilised

2007. aastal külastas kultuuriasutusi 94% kõrgema haridusega, 85% keskharidusega ja 69% põhiharidusega 20–64-aastastest elanikest. Populaarseim oli teatri- ja kontserdikülastamine, järgnesid muuseumi-, näituse-, raamatukogu- ja kinokülastused. Kõige vähem oli spordivõistlustel käijaid. Protsentuaalselt oli madalama ja kõrgema haridusega teatri- ja kontserdikülastajate vahe ligi kahekordne, muuseumi- ja näituskülastajate vahe kahe ja poole kordne. Spordivõistluste puhul oli kõrgema ja madalama haridusega külastajate vahe kõige väiksem — vaid 10%.

Kultuuriasutuste külastamine oli populaarsem nooremate inimeste seas ja vähenes vanuse lisandudes. Teatris ja kontserdil käis kuni 50. eluaastani ligi 70% inimestest, 50-aastaste ja vanemate hulgas langes huvi ligi kümnendiku. Kinokülastajate seas toimus vanuse lisandudes aga palju suurem huvi langemine — 20–29-aastastest käis kinos 71%, pärast seda kahanes kinokülastamine iga järgneva kümnendi lisandumisel 20% võrra. 50–64-aastastest käis kinos vaid 19%.

Täiskasvanute koolituse uuringu põhjal võib järeldada, et ka elanike huvi enesetäiendamise vastu käib käsikäes üldise kultuurihuviga. Kultuurisündmuste külastajate hulgas oli enesetäiendamisest huvitatud inimesi ligikaudu 21% rohkem kui nende seas, kes kultuurist ei huvitunud. Kõige väiksem oli enesetäiendamisest huvitatud inimeste vahe spordivõistlusi külastavate ja mittekülastavate elanike vahel (10%). Kino- ja muuseumi-, aga ka teatri- ja kontserdikülastajate puhul jäi vahe 26–28% piiresse.

Täiskasvanute koolituse uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Uuring hõlmab 20–64-aastasi ja selle eesmärk on koguda andmeid elanike koolitustel osalemise kohta. Eesti statistikaamet on uuringut korraldanud 1997. ja 2007. aastal. Järgmine uuring toimub aastal 2011 ja pärast seda iga viie aasta tagant.

20–64-aastaste kultuuriasutuste külastamine, 2007