Eesti Statistika 95

Eesti Statistika Kvartalikiri 2/16

Ajakava

9.30–10.00 Registreerumine ja hommikukohv

10.00–10.20 Konverentsi avamine
Videopöördumised: ÜRO statistikaosakonna direktor Stefan Schweinfest, Eurostati peadirektor Walter Radermacher
Korraldajate avasõnad: Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup, Eesti Panga president Ardo Hansson, Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse

10.20–12.20 I sessioon – „Minevik“ (sessiooni juht Kalev Pärna (Tartu Ülikool))

10.20  Ulf Jorner (Rootsi statistikaamet) – „Rootsi riikliku statistika juured on 17. sajandis
1749. aastal sai Rootsist maailma esimene riik, kus hakati tegema üleriigilist rahvastikustatistikat. See aegrida pole aga Rootsi pikim, sest mäetööstuse statistikat on tehtud alates 1637. aastast igal aastal.
19. sajandi keskpaigaks oli Rootsi statistika valdkonnas juhtivatest riikidest maha jäänud. Et neile järele jõuda, loodi 1858. aastal riiklik statistikaamet. Asutuse töö edenes üle kivide ja kändude kuni aastani 1950, mil andmetöötluse ja statistiliste meetodite areng parandas olukorda märkimisväärselt. Sellest ajast alates on Rootsi statistikaamet püsinud maailma statistikaametite hulgas esirinnas.

10.45  Aadu Must (Tartu Ülikool) – „Esimesed arvud Eesti elanike ja nende tegevuse kohta: statistika esimese rahvaloenduseni
Ettekandes antakse ülevaade põllumajandus- ja rahvastikuandmete kogumisest Eestis 16.–19. sajandil.

11.10  Tõnu Kollo (Tartu Ülikool) – Statistika areng Eestis 19. sajandi teisest poolest kuni okupatsioonideni
Ettekandes käsitletakse teadusliku statistika algust Tartu Ülikoolis ja esimest rahvaloendust (1881). Samuti antakse ülevaade iseseisva Eesti statistikasüsteemi rajamisest ja Eesti Statistika Keskbüroo esimese juhi Albert Pulleritsu (1892–1967) osast selles.

11.35  Liina-Mai Tooding (Tartu Ülikool), Ene-Margit Tiit (Statistikaamet) – „Statistikateadus ja -haridus Eestis aastatel 1940–2000
Pärast Teist maailmasõda arenes teaduslik ja rakenduslik statistika kogu maailmas väga intensiivselt. Eestis hakkas Tartu Ülikoolis ja TTÜ küberneetika instituudis rakendusstatistika arenema peamiselt teiste teaduste survel, jõuti ka teoreetiliste tulemusteni mitmemõõtmelises statistikas. Tartu Ülikoolis hakati koolitama matemaatilise statistika eriala spetsialiste.

11.55  Ene-Margit Tiit (Statistikaamet) ja kaasautorid – „Riikliku statistika areng Eestis 1940–2000 rahvastikustatistika näitel
Nõukogude Liidu ja Saksamaa okupatsiooniga Eestis muutus oluliselt statistika tegemise olukord. Statistika tegemine allutati otseselt okupeerivale võimule ja statistika oli suurel määral salastatud. Ka statistikaametis (toona Eesti NSV Riiklik Statistikakomitee), mis küll oli NSV Liidu Riikliku Statistikakomitee alluvuses, töötas rahvuslikult mõtlevaid statistikuid eesotsas Lembit Tepiga, kes korraldas rahvaloendusi ja hoolitses Eestile oluliste andmete säilimise ja avaldamise eest. Samuti oli Lembit Tepp Eesti rahvastikuregistri üks alusepanijaid.

12.15 Sessiooni kokkuvõte

12.20–13.15 Lõuna

13.15 Üllatusesineja

13.40–15.40 II sessioon – „Tänapäev“ (sessiooni juht Ardo Hansson (Eesti Pank))

13.40  Maris Lauri (Riigikogu) – „Otsides pidepunkte otsuste tegemiseks
Maailma, Euroopa ja ka Eesti majandus on punktis, kus tuleb teha raskeid ja ebameeldivaidki valikuid. Kuidas leida õiged lahendused, kui me ei tea täpselt, mis toimub, rääkimata sellest, mis tulevik toob. Otsuste langetamine ebatäiusliku info põhjal on majanduses tavaline. Kuidas sellise ebatäiuslikkusega toime tulla, mis võiks aidata?

14.05  Priit Potisepp (rahvusvaheline riikliku statistika ekspert) – „Euroopa ja Eesti riikliku statistikasüsteemi olukord ja ülesanded ühiste väärtuste ja põhimõtete valguses
Möödunud kümne aasta jooksul on autor kuulnud rahvusvahelistel statistikakonverentsidel arvamust, et Euroopa Liidu statistikasüsteem (ESS) on üks maailma parimaid. Enamasti on silmas peetud ESS-i kõrget harmoneerituse taset. Siiski ei taga määrused süsteemi kiiret kohanemist tänapäeva kiiresti muutuvast keskkonnast tingitud ootustega.
Sellest saadakse ESS-is suurepäraselt aru, ollakse tulevikku vaatavad ja enda suhtes nõudlikud. Aastatel 2014–2015 hinnati EL-i ja EFTA riikide statistikasüsteemide vastavust Euroopa statistika tegevusjuhise (European Statistics Code of Practice)põhimõtetele. Hindamisraportites toodud soovituste põhjal on riigid endale seadnud 929 eesmärki ja parendustegevust. Tulemus näitab, et areng on endiselt vajalik. Eesti raportis on väga head sõnumid, mis viitavad, et oleme veerand sajandiga EL-i statistikasüsteemide võrdluses jõudnud nende riikide hulka, kellelt on põhjust eeskuju võtta.

14.25  Rasmus Ole Rasmussen (Nordregio) – „Statistika roll regionaalses suhtluses suurte kvalitatiivsete muutuste tuvastamisel Põhjamaade ja Balti riikide näitel
Statistika ja uurimused on piirkondade- ja riikidevahelise inimeste ja andmete liikumise ja suhtluse vaatlemiseks ning analüüsimiseks väga kasulikud. Viimase aastakümne jooksul on inimeste liikuvus Põhjamaade ja Balti riikide vahel suurenenud ning oma olemuselt muutunud. Põhjamaades ja Eestis toimunu on hea näide selle kohta, kuidas suhtluse ulatus muutub ning võimaldab määratleda, kus on toimunud suuremad kvalitatiivsed muutused.

14.50  Allan Puur, Luule Sakkeus (Tallinna Ülikool) – „Demograafiline küsitlusstatistika taasiseseisvunud Eestis: tagasivaade ja tulevik
Ettekanne heidab tagasipilgu iseseisvuse taastanud Eestis korraldatud tähtsamatele demograafilistele küsitlusuuringutele. Eesti pere- ja sündimusuuringu (PSU) nime all tuntud ettevõtmise esimene voor toimus aastatel 1994–1997 ja teine voor aastatel 2004–2005. PSU küsitlused olid riigiesinduslikud uuringud, mis moodustasid osa ulatuslikust rahvusvahelisestest koostööprogrammidest („Fertility and Family Surveys in countries of the ECE Region“ ja „Generations and Gender Programme“). Metoodiliselt põhines PSU sündmusloolisel käsitlusviisil, mis küsitlusstatistikas sagedase hetkeseisundi fikseerimise asemel kogus tagasivaatelist teavet ligikaudu 8000 eestimaalase elutee kohta (vanematekodu ja iseseisvumine, haridus- ja töötee, peresündmused ja laste sünd, ränne ja elukohavahetused jpm). Ettekandes tuleb juttu PSU rollist Eesti andmekorralduse arendamisel. Juhuse tahtel osutus PSU murrangulistel 1990. aastatel Eestis esimeseks teostusele kõrgeid nõudmisi esitanud riigiuuringuks. PSU korraldamisel omandatud kogemusi kasutas Statistikaamet küsitlusstatistika kui omaette valdkonna ülesehitamisel, samuti rakendati sündmusloolist käsitlusviisi mitme eri temaatilise fookusega küsitlusuuringute tegemisel (tööjõu-uuringud 1995 ja 1997, põlisusuuring 1997, terviseuuringud 1997 ja 2006, sotsiaaluuring 2004). Teiseks selgitatakse ettekandes PSU andmestiku põhjal saadud analüüsitulemuste näitel sündmuslooliste küsitlusuuringute tähtsust Eesti tänapäevase rahvastiku- ja ühiskonnaarengu mõistmisel.

15.10  Gaétan Lafortune (OECD) – „Tervise ja tervishoiu arengu mõõtmine: olukord Eestis võrreldes teiste ELi ja OECD riikidega
Oodatav eluiga on Eestis viimase 20 aasta jooksul järjekindlalt kasvanud, valdavalt tänu sellele, et suremus südame-veresoonkonna haigustesse on vähenenud. Sellegipoolest on Eesti elanike oodatav eluiga umbes kolm aastat lühem ELi ja OECD riikide keskmisest. Tervena elatud aastate kohta on aegrida lühem, kuid on näha, et viimastel aastatel ei ole Eestis puudevaba eluea osas erilist arengut toimunud ning lõhe ELi keskmisega suureneb. Ettekanne tugineb OECD „Health at a glance“ („Tervis lähivaates“) kõige viimasele väljaandele, et rahvusvahelisest vaatenurgast tuua välja mõningaid Eesti rahvatervise ja tervishoiusüsteemi tugevaid ja nõrku külgi. Ettekandes analüüsitakse ka tervisestatistika peamisi väljakutseid — pakkuda nii Eestis kui ka teistes ELi ja OECD riikides paremaid andmeid tervise- ja rahvatervise poliitika väljatöötamiseks.

15.35 Sessiooni kokkuvõte

15.40–16.10 Kohvipaus

16.10–18.20 III sessioon – „Tulevik“ (sessiooni juht Andres Oopkaup (Statistikaamet))

16.10  Barteld Braaksma (Hollandi statistikaamet) „Moderniseerimine Hollandi statistikaametis: strateegiline kava
Moderniseerimine on Hollandi statistikaameti strateegiline prioriteet. Selle peamised kannustajad on tarbijate ootused, tehnoloogia areng ja eelarvekärped. Ettekandes kirjeldatakse Hollandi statistikaameti peamist lähenemisviisi. Strateegilise kava eesmärk on tugevdada kommunikatsioonifunktsiooni, arendada välja uusi tooteid ja teenuseid ning muuta protsesse ja IT-süsteeme innovatsiooniprogrammi tulemusi rakendades. Olulist rolli mängivad uued andmeallikad, ettevõtte struktuur ja automatiseerimine. Vajalik on ka koostöö paljude riiklike ja rahvusvaheliste partneritega. Ettekandes tuuakse mitu näidet ja räägitakse saadud õppetundidest. Moderniseerimise aeg on käes, ja infotöötlemistööstuse jaoks pole olnud kunagi sobivamat aega vapustavate asjade tegemiseks kui praegu.

16.35  Michel Poulain (Tallinna Ülikool) – „Pikaealisuse tulevik
Inimesed üle maailma elavad üha kauem. Postmodernsetes ühiskondades pikeneb oodatav eluiga igal aastal paari kuu võrra. Selle arengu peamine põhjus on seotud arenguga meditsiinis, nii ennetus- kui ka ravivaldkondades, isegi hoolimata ilmselgelt halvenevast inimkäitumisest. Ülemaailmsed näited, näiteks Jaapani naised, kelle oodatav eluiga on üle 86 aasta, annavad alust uskuda, et pikka iga on võimalik veelgi pikendada. Sooline lõhe on pikaealisuse puhul endiselt oluline ja mõnel rahval, näiteks eestlastel, on meeste ja naiste oodatava eluea erinevus eriti suur. Eluea ülempiiri puhul aga tekib küsimus, kas loodus on inimelule seadnud maksimumvanuse või kui palju on võimalik noorendavate protseduuridega eluiga pikendada. Kauem elamine on inimkonnale oluline võit, kuid sel on ka olulised tagajärjed nii isiku kui ka ühiskonna tasemel. Kauem elamine tähendab pikemat tööturult lahkumise järgset aega, mis küll tingimata ei tähenda rohkem ülalpeetavana elatavaid aastaid, kuid ilmselt üksi elatavaid aastaid, eriti naistel. Ühiskonnale ei ole need muutused sugugi vähem olulised. Vananev rahvastik lõhub tasakaalu aktiivsete ja mitteaktiivsete inimeste vahel. Samuti satuvad küsimuse alla pensionisüsteemid. Veelgi enam – suureneb vajadus hoole ja tõhusamate sotsiaalvõrgustike järele. Nn hõbehall revolutsioon on tulemas ja ühiskond peaks end selle tagajärgedeks ette valmistama.

17.00  Tarmo Soomere (Tallinna Tehnikaülikool) – „Läänemere ekstreemsete veetasemete põnev maailm
Ekstreemsetes tormides kõrgele tõusev vesi mõjutab ligikaudu 270 ruutkilomeetrit Eesti rannikualadest ehk 0,6% Eesti pindalast. Suurimad üleujutused realiseeruvad enamasti Läänemere ebatavaliselt kõrge veetaseme ja kohaliku tormiaju koosmõjus. Nende protsesside eristamine võimaldab märksa paremini mõista rannikupiirkonda mõjutavaid ohtusid.

17.25  Peeter Koppel (SEB) – „Ajaloo suurim ummik
Globaliseerumise magusaimad viljad on nopitud. Keskpankade avantüüride mõju hakkab ammenduma. Arenenud maailma majandused on strukturaalselt viimaste aastakümnete kõige keerulisemas olukorras. Tasapisi hakkab kohale jõudma, et lahtise luumurru ravimine üha suuremate valuvaigistidoosidega lihtsalt ei aita.

17.50  Marju Lauristin (Tartu Ülikool, Euroopa Parlament) – „Statistika, teadlased ja poliitika
Teadmine algab küsimusest, mitte numbritest ning teadlased ja poliitikud küsivad statistikalt erinevaid asju. Vaidlusel selle üle, kas kruus on pooltühi või -täis, on mõtet ainult siis, kui teame, millist vastust eelistame. Statistiliselt oli võimalik tõestada, et Eesti taasiseseisvumine polnud 1991. aastal võimalik, nagu polnud ka Eestil võimalik 2007. aastal jõuda viieteistkümne aasta jooksul Euroopa viie rikkaima riigi hulka. Kogemused näitavad, et kumbki tõestus ei veena poliitikuid teistmoodi toimima, ega rahvast teistmoodi valima. Valmisolek statistiliselt ebatõenäolisteks sündmusteks teeb poliitikast (must)kunsti. Statistikat on vaja sotsiaalteadlastele, et ühiskonnast aru saada ja ühiskonnale, et peeglisse vaadata. Statistika aitab poliitikat tagantjärgi seletada või poliitikuid halbade otsuste eest hoiatada. Seletusi ja hoiatusi tavaliselt kuulda ei võeta, aga numbrite ilu võime ometi nautida.

18.15 Sessiooni kokkuvõte

Konverentsi moderaator on Jaanus Kroon (Eesti Pank).

18.30–21.00 Konverentsijärgne koosviibimine