Miks peab statistilisi aruandeid esitama?
Statistikaamet kogub andmeid riikliku statistika seaduse alusel eesmärgiga pakkuda usaldusväärset ja objektiivset infot Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse seisundi ning trendide kohta. Selle seadusega on sätestatud andmete esitamine kehtestatud mahus ja tähtaegadel, seadus on järgimiseks kõigile Eestis registreeritud ettevõtetele. Riikliku statistika seaduse leiate aadressil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13332259.
Kuidas saada teada, milliseid aruandeid peab ettevõte Statistikaametile esitama?
Info selle kohta on avaldatud veebilehel. Infot on võimalik saada ka telefonil +372 625 9100 või e-postiga aadressil klienditugi at stat dot ee.
Millisel juhul ei ole vaja aruannet koostada ja piisab Statistikaameti teavitamisest?
Juhul kui ettevõte pole tegevust alustanud, on tegevuse peatanud, on likvideeritud või ei tegele aruandes mainitud tegevusalaga, tuleb sellest teada anda Statistikaametile kas:
Teate kättesaamisel kinnitatakse Teie aruanded andmebaasis ja need loetakse esitatuks.
Kuidas majandusüksused satuvad valiminimekirja?
Et tagada piisav statistika kvaliteet ja selle detailsus tegevusalade ja ettevõtete suurusgruppide kaupa, kasutab Statistikaamet juhuvalimite valikumeetodit, mis ühtib teistes Euroopa Liidu maades kasutatava meetodiga. Meetod tagab selle, et üks väikeettevõte ei satu ühel ajal kõigisse võimalikesse valimitesse.
Ettevõtetest valiku tegemiseks jagatakse ettevõtted töötajate arvu ja tegevusala järgi gruppidesse. Igast grupist valib arvuti välja teatud hulga ettevõtteid, kes aruandeid esitavad. Ettevõtete vastamiskoormuse ühtlustamiseks on ettevõtete nimekiri kindla järjekorraga ja iga aruande puhul algab valik nimekirja erinevast punktist.
Statistikaametis rakendatud valimite koordineerimise süsteem tagab, et ühel väikeettevõttel poleks korraga tarvis täita kõiki võimalikke statistikaaruandeid. Praeguse valimi võtmise süsteemi ja valimimahtude juures on kuni 9 töötajaga ettevõtetele enamasti tagatud, et nad on valimis kuni 5 aastat ja siis langevad ühest valimist välja, aga võivad kohe sattuda mõne teise uuringu valimisse. Kui valimis on umbes 10% ettevõtetest, siis on tagatud, et ettevõte on valimis keskmiselt 5 aastat; kui 20%, siis 10 aastat jne. Vähemalt 50 töötajaga ettevõtted on kõik aruandekohustuslased.
Kes ja milleks kogutavaid andmeid kasutavad?
Ühiskonna protsesse kajastav statistika on vajalik nii riigijuhtimisel kui ka ettevõtte arengukava koostamisel ja juhtimisotsuste langetamisel. Seega kasutavad andmeid nii riigiasutused, teadusasutused, ettevõtted, rahvusvahelised organisatsioonid kui ka eraisikud.
Puudub raamatupidaja, kes peab sellisel juhul aruandeid esitama?
Vastutus riikliku aruandluse eest on ettevõtte/asutuse juhil, kelle määrata on aruande/aruannete esitaja/esitajad. Ettevõtte kohustus esitada aruandeid õigel ajal ja koostada neid täpselt selles mahus, mis vastab ettevõtte reaalsele tegevusele, tuleb täita ka raamatupidaja puudumisel. Probleemide korral on soovitav võtta Statistikaametiga ühendust andmeesitaja klienditoe telefonil 625 9100 või e-postiga klienditugi at stat dot ee.
Kas Statistikaamet maksab aruannete esitamise eest?
Ei, aruannete esitamise eest tasu ei maksta. Statistiliste aruannete esitamise kohustus tuleneb riikliku statistika seadusest, mis on järgimiseks kõigile Eestis registreeritud ettevõtetele. Riikliku statistika seaduse leiate aadressil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13332259.
Miks ei saadeta enam välja paberil aruandevorme?
Otsuse paberaruannete saatmisest loobumise kohta tegi Statistikaamet 2008. aastal arvestades andmeesitajate võimalusi ja huvi kasutada elektroonilist andmeedastust. Loomulikult oli selle otsuse taga ka majanduslik huvi — kulude kokkuhoid ja loodussäästlikkus. Arvutused näitavad, et statistikaaruannete trükkimiseks kulub aastas üle kaheksa tonni paberit ning selle koguse paberi tarvis tuleb raiuda ligi 100 puud. Soovi korral saab aruandevormi Statistikaameti veebilehelt http://www.stat.ee välja printida ning edastada meile täidetuna faksi või posti teel.
Mis on eSTAT ja mida see võimaldab?
eSTAT on elektrooniline andmeedastuskanal, mille kaudu saab turvaliselt, kiiresti ja mugavalt esitada riiklike statistiliste vaatlustega kogutavaid andmeid. eSTATi saab siseneda aadressil https://estat.stat.ee/. eSTAT teavitab andmeesitajat kõigist aruannetest, mis ettevõttel tuleb Statistikaametile esitada. Aruande esitamisel saab kohe infot selle kohalejõudmise ja täitmise korrektsuse kohta. Peale selle võimaldab eSTAT vaadata varem sama kanali kaudu saadetud aruandeid ja tellida meeldetuletusi aruannete esitamise tähtaegade kohta. Lüheneb andmete sisestusele ja esmasele kontrollile kuluv aeg ning statistika valmib kiiremini, mis on omakorda oluline tarbija jaoks.
Kuidas saab eSTATiga liituda?
Veebilehe http://www.stat.ee rubriigis Andmete esitamine / eSTAT või aadressil https://estat.stat.ee/ saab ennast autentida kas Interneti-panga või ID-kaardi abil ja esitada elektroonilise taotluse, mille alusel Statistikaamet loob andmeesitajale peakasutaja. Samas saab ka taotlusevormi välja printida ja saata Statistikaametisse postiga. Laekunud taotluse alusel loob Statistikaamet ettevõttele/asutusele peakasutaja, kes saab omakorda õiguse luua oma ettevõttes/asutuses eSTATi kasutajaid ehk määrata aruannete koostajaid. Kui kasutajale ei ole sätestatud aruannete piirangut, siis saab ta täita ja vaadata kõiki oma ettevõtte/asutuse aruandeid.
Kes on peakasutaja, millised on tema õigused, kohustused ja vastutus?
Peakasutaja on isik, kelle määrab ettevõtte/asutuse esindusõiguslik isik ja kelle vastutusalas on ettevõtte/asutuse statistiliste aruannete esitamine. NB! Ettevõttele/asutusele on lubatud ainult ÜKS peakasutaja, kes on edaspidi Statistikaameti koostööpartner aruannete esitamisel. Statistikaamet haldab vaid peakasutajaid. Kasutajate haldaja on ainult ettevõtte/asutuse peakasutaja.
Peakasutajal on õigus: näha ja muuta ettevõtte/asutuse aruande andmeid; määrata, kellel ettevõttes/asutuses on juurdepääs eSTATi süsteemile ja kes missugustele aruannetele juurde pääseb; lisada vajaduse korral kasutajaid või neid blokeerida ja kustutada; muuta kasutajate kontaktandmeid.
Peakasutajal on kohustus: vastutada kõigi toimingute eest, mida ta teeb või teevad tema volitatud kasutajad eSTATis; kustutada lahkunud töötaja(d) eSTATi kasutajate hulgast; uuendada kontaktandmeid, kui need on muutunud; vaadata iga aruandeaasta alguses (soovitavalt ajavahemikul 15. detsember – 15. jaanuar) üle kasutajate õigused ja vajaduse korral neid täiendada või muuta.
Lisateave aadressil https://estat.stat.ee/ (Kasutajaõiguse taotlus).
Kas ja kuidas on võimalik enda esitatud andmeid näha?
Riikliku statistika seaduse § 6 lõikes 3 on sätestatud andmesubjekti (füüsilisest isikust andmesubjekti ja juriidilisest isikust andmesubjekti esindaja) õigus kord aastas tasuta tutvuda tema kohta kogutud andmetega. Andmetega tutvumiseks esitab andmesubjekt Statistikaametile kirjaliku avalduse, teatades, milliste andmetega ta soovib tutvuda. Hiljemalt viiendal tööpäeval avalduse saamisest arvates teatab Statistikaamet andmesubjektile, kus ja millal on tal võimalik andmetega tutvuda. Andmed väljastatakse füüsilisest isikust andmesubjektile isikut tõendava dokumendi esitamisel ning juriidilisest isikust andmesubjekti esindajale isikut tõendava dokumendi ja esindust tõendava dokumendi alusel. eSTATiga liitunud ettevõtted näevad veebikeskkonnas igal ajal kõiki enda esitatud aruandeid.
Miks ei kasuta Statistikaamet andmeid, mida andmeesitaja on juba esitanud teistele riigiametitele nagu näiteks Eesti Pank, Maksuamet ja PRIA?
Registrite andmete laialdasem kasutamine, andmete esitamise tähtaegade ühtlustamine ja andmete vahetamine riigiametite vahel on Statistikaameti prioriteete, kuid seda takistab asjaolu, et registrite andmed ei kata riikliku statistika vajadusi. Näiteks ei sisalda raamatupidamise aruanded ettevõtlusstatistika tarbijate jaoks piisava detailsusega infot. Samuti on erinevusi raamatupidamisnäitajate ja statistiliste näitajate definitsioonides, mis ei võimalda toota rahvusvaheliselt võrreldavat ettevõtlusstatistikat ainult raamatupidamisandmete alusel.
Mis on sunniraha ja millal seda rakendatakse?
Riiklike statistiliste vaatlustega kogutavate andmete esitamata jätmise või moonutatult esitamise korral on Statistikaametil õigus teha andmete esitamata jätjale või andmete moonutatult esitajale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib Statistikaamet kohaldada sunniraha riikliku statistika seaduse § 9¹, avaliku teabe seaduse § 41 ning rahandusministri 2004. aasta 26. juuli määruse nr 130 „Statistikaameti põhimääruse kinnitamine” § 12, lg 1, p 3 alusel.
Riiklike statistiliste vaatlustega kogutavate andmete esitamata jätmise või moonutatult esitamise eest võib karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, juriidilist isikut on võimalik trahvida selle teo eest 30 000 krooniga.
Miks FIE või eraisik peab andmeid esitama?
Riikliku statistika seaduse järgi on andmeesitajad Eestis registreeritud juriidilised isikud, välismaa äriühingute filiaalid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, füüsilisest isikust ettevõtjad, kinnisvara, ehitisi või nende osi omavad või põllumajandusmaadvõi põllumajandusloomi valdavad füüsilised isikud ning põllumajanduslikud majapidamised. Füüsiliste isikute puhul kogutakse andmeid mitte isikute, vaid nende valduses olevate maade ja loomade kohta.
Kuhu ja kelle poole pöörduda, kui vajatakse abi?
Klienditugi töötab tööpäevadel kell 8.00–18.00. Klienditoe telefon on 625 9100 ja e-post klienditugi at stat dot ee.
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)