Mullu saadi rapsiseemne rekordsaak

Kui 2008. aasta teraviljasaaki mõjutas sajune koristusperiood, mille tõttu jäi eriti suviteraviljasaak oodatust väiksemaks, siis 2009. aastal olid ilmastikuolud saagikoristuseks suhteliselt soodsad ning koristusperiood õigeaegne.

Teraviljasaagist 39 100 tonni oli rukist, 345 600 tonni nisu ja 379 900 tonni otra. Varasema aastaga võrreldes rukkisaak vähenes ning nisu- ja odrasaak suurenes. Mullu kasvatati teravilja 316 100 hektaril, hektarilt saadi keskmiselt 2781 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 2603 kilogrammi, nisu 3033 kilogrammi ja otra 2703 kilogrammi.

Rapsikasvatus on viimasel kümnendil jõudsalt populaarsust kogunud. Mullune saak oli viimase kümnendi suurim, ületades senise 2007. aasta rekordsaagi 2400 tonni võrra. 2009. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 81 500 hektaril, hektarilt saadi keskmiselt 1665 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.

Kartulisaak oli mullu 139 400 tonni, mis oli varasema aastaga võrreldes 11% enam. Kartulit kasvatati 2009. aastal 9100 hektaril, hektarilt saadi keskmiselt 15 298 kilogrammi kartuleid.

2009. aasta sügisel külvati 2010. aasta saagiks 51 000 hektarit talinisu, 15 800 hektarit rukist ja 8200 hektarit tritikut.

Rapsi- ja rüpsiseemne saak, 1998–2009