Keskmise brutokuupalga langus jätkus ka aasta lõpus

Keskmine brutokuupalk langes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes neljandat kvartalit järjest ja kiirenevas tempos. 2009. aasta I kvartalis oli langus 1,5%, II kvartalis 4,4% ja III kvartalis 5,9%.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, langes IV kvartalis 4,6%. 2009. aasta I , II ja III kvartalis langes reaalpalk vastavalt 4,5%, 4,1% ja 4,9%. Detsembri lõpu seisuga oli palgatöötajaid 10,5% vähem kui 2008. aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes ainult kahel tegevusalal — elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (2,9%) ja kinnisvaraalases tegevuses (1,7%). Brutokuupalk langes kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse; kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (15,9%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes samuti ainult kahel tegevusalal — kinnisvaraalases tegevuses (6,6%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (2,1%). Brutotunnipalk langes kõige enam ehituses (13,8%).

Keskmine brutopalk oli oktoobris 12 226 krooni, novembris 11 891 krooni ja detsembris 12 662 krooni.

2009. aasta IV kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 730 krooni ja tunnis 109,05 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langesid vastavalt 5,9% ja 6,7% 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2008. aasta IV kvartaliga võrreldes ainult kahel tegevusalal — elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (5,1%) ja kinnisvaraalases tegevuses (2,6%) ning langes kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse; kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (14,6%).

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2008 aasta IV kvartaliga võrreldes samuti ainult kahel tegevusalal — kinnisvaraalases tegevuses (5,1%) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (3,5%) ning langes kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse; kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (13,9%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal oli valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu kuus, IV kvartal 2009

Palgatöötaja keskmine brutopalk ja tööjõukulu tunnis, IV kvartal 2009