Täpsustatud andmetel ületasid 2009. aasta lõpus valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 3,8 miljardi krooniga. Kui 2008. aastal moodustas lõviosa koondpuudujäägist keskvalitsuse puudujääk (6,1 miljardit krooni), siis 2009. aastal oli kõigi allsektorite panus koondpuudujääki üsna võrdne — keskvalitsuse puudujääk oli 1,3 miljardit krooni, kohalike omavalitsuste sektoril 1 miljard krooni ning sotsiaalkindlustusfondidel 1,5 miljardit krooni.
Valitsemissektori võlataseme näitajates olulisi täpsustusi võrreldes kevadel avaldatud 2009. aasta esialgsete andmetega ei toimunud. 2009. aasta lõpus ulatus valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) 15,5 miljardi kroonini, kasvades varasema aastaga võrreldes kolmandiku. Suurima osatähtsusega oli kohalike omavalitsuste võlg 8,7 miljardit krooni. Keskvalitsuse võlatase kasvas varasema aastaga võrreldes ligi kaks korda, ulatudes 7,7 miljardi kroonini.
2010. aasta I poolaasta võrreldes eelmise aasta I poolaastaga
2010. aasta II kvartalis ületasid kulud tulusid 36,5 miljoni krooniga ning kahe esimese kvartali tulemuste põhjal ulatus valitsemissektori koondpuudujääk I poolaasta lõpus 4,2 miljardi kroonini. See on üle kahe korra väiksem kui 2009. aasta I poolaastal. Tänavu II kvartalis kahanesid valitsemissektori kogukulud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 13% ning töötajate hüvitised 6,5%.
Kogutulud olid II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,4% väiksemad, kuid I poolaasta võrdluses laekus tulusid 181 miljonit krooni rohkem. Enamikus tululiikides jäi laekumine 2009. aasta I poolaastaga võrreldes väiksemaks, vaid Töötukassa tuludes toimus töötuskindlustusmaksete tõttu oluline kasv. Paranes ka trahvide ja maksuviiviste laekumine.
2010. aasta II kvartali lõpuks vähenes valitsemissektori võlatase 496 miljoni krooni võrra ning oma panuse võla vähenemisse andsid nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste sektor. Võlataseme vähenemist põhjustasid nii kodumaiste kui ka välismaiste laenude tagasimaksed, samal ajal kui uusi võlakohustusi võeti ettevaatlikult. Samuti toimusid II kvartalis muutused välis- ja kodumaise võla struktuuris — ligikaudu 1,2 miljardit krooni senisest välisvõlast klassifitseeriti võlakirjade ostu-müügitehingute läbi ümber kodumaiseks võlaks.
Eurostat avaldab liikmesriikide täpsustatud võla- ja defitsiiditaseme andmed 22. oktoobril.
Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks allsektoriks: 1) keskvalitsus (riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud); 2) kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega, sihtasutused); 3) sotsiaalkindlustusfondid (haigekassa ja töötukassa).
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)