Maksukoormust tõstsid kaudsed maksud

Valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 3 miljardi krooni võrra, tuues riigile sisse 77,4 miljardit krooni. Kui alates 2000. aastast püsis maksukoormus vahemikus 30–32%, siis 2009. aastal tõusis see 36%-ni. Euroopa Liidu keskmine maksukoormus on 1990. aastate algusest püsinud 40–41% piirimail.

Valitsemissektorile laekunud kaudsete maksude osatähtsus maksutuludes tõusis 42%-ni, tuues riigile sisse 32 miljardit krooni. Kaudsetest maksudest suurima osa moodustavad käibemaks ja aktsiisid. Kaudsete maksude osatähtsus SKP-st on viimase kümne aasta jooksul püsinud stabiilselt 12–13% piires, kuid mullu tõusis see 15%-ni. Samas mängib olulist rolli asjaolu, et ka seni pikaajaliselt tõusutrendi näidanud SKP langes mullu varasema aastaga võrreldes jooksevhindades 14,6%. SKP märkimisväärne langus tõstab maksude osatähtsust SKP-s.

Otseste maksudena (tulu- ja omandimaksud) kogus riik 16 miljardit krooni. Otseste maksude osatähtsus maksutuludes langes varasema aastaga võrreldes 3 protsendipunkti ja oli 2009. aastal 22%. Alates 2000. aastast on otseste maksude osatähtsus SKP-st püsinud 7–8% piires, mis on Euroopa Liidu keskmisest ligi kaks korda väiksem.

Sotsiaalmakseid laekus riigile 29 miljardit krooni. Võrreldes varasema aastaga kasvas nende osatähtsus ühe protsendipunkti võrra ja oli 2009. aastal 13% SKP-st.

2009. aastat iseloomustab üldine maksulaekumise vähenemine. Näiteks hasartmängumaksu laekumine vähenes 43%. Võrreldes varasema aastaga kasvasid tulud aktsiisidest ja töötuskindlustusmaksust.

^*  Valitsemissektorile laekunud maksud ja sotsiaalmaksed (v.a Euroopa Liidule ülekantav osa maksudest).

^.. Andmeid ei ole avaldatud.