Suhtelises vaesuses elas 2008. aastal 19,7% Eesti elanikkonnast, mis on ligikaudu sama palju kui 2007. aastal, mil suhteline vaesus oli 19,5%. Siirded (riiklikud toetused ja pensionid) aitasid sissetulekuid säilitada, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oli 2008. aastal suhtelise vaesuse määr koguni 37,5% (2007. aastal 36,3%).
2008. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 4858 krooni. Suhtelise vaesuse piir tõusis varasema aastaga võrreldes 518 krooni. Ka 2008. aastal jäi elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus viiekordseks.
Vaesuses elavad endiselt pigem vanemaealised. 2008. aastal elas suhtelises vaesuses iga kolmas 65-aastane ja vanem elanik, 25–49-aastastest 14%. Kuid võrdluses eelnevate aastatega on märgata, et suhtelises vaesuses elavate nooremate inimeste hulk kasvab ning 65-aastaste ja vanemate arv väheneb. Selle peamiseks põhjuseks on pensioniealiste stabiilsem sissetulek võrreldes teiste vanuserühmadega.
Leibkonna tüübi järgi on suhtelise vaesuse määr kasvanud kõige rohkem kolme ja enama lapsega peres, aasta jooksul 7 protsendipunkti ning vähenenud 8 protsendipunkti üksiku üle 65-aastase leibkonnas. Teistes leibkondades nii suuri vaesusmäärade kõikumisi ei ole toimunud.
Suhtelisse vaesusse jäämise risk on oluliselt seotud haridustasemega. 2008. aastal oli põhi- või madalama haridusega (esimese taseme haridus) elanike suhtelise vaesuse määr 34%, mis oli üle nelja korra kõrgem kui kõrgharidusega (kolmanda taseme haridus) elanikel (8%). Viimaste aastate trend näitab, et madalama haridusega elanikkonna suhtelise vaesuse määr suureneb, samal ajal kui kõrgema haridusega elanikkonnal väheneb. Seega on hea haridus oluline vaesuse vältimise eeldus.
18-aastaste ja vanemate elanike suhtelise vaesuse määr haridustaseme järgi, 2005–2008
Hinnangud põhinevad sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2009. aastal osales uuringus üle 4900 leibkonna. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsitakse 2009. aastal 2008. aasta sissetulekut. Aastasissetulek on vajalik vaesuse ja ebavõrdsuse näitajate arvutamiseks. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all.
Suhtelise vaesuse määr on inimeste osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga.
Esimese taseme haridus — põhi- või madalam haridus.
Teise taseme haridus — kutsekeskharidus pärast põhiharidust, kutseharidus koos keskhariduse omandamisega, keskeri- või tehnikumiharidus pärast põhiharidust, keskharidus või kutsekeskharidus keskhariduse baasil.
Kolmanda taseme haridus — keskeri- või tehnikumiharidus pärast keskharidust, kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad.
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)