Kolmveerand Eesti elanikest kasutab internetti

Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga on arvuti ja interneti kasutajate osatähtsus kolm protsendipunkti kasvanud. Kui 16–34-aastastest kasutasid arvutit ja internetti peaaegu kõik, siis vanuse kasvades internetikasutajate osatähtsus vähenes. 55–64 aastastest kasutasid 2010. aasta I kvartalis arvutit ja internetti pooled, 65–74 aastastest veerand. Samas oli 65–74 aastaste hulgas arvuti- ja internetikasutajate osatähtsus eelmise aasta sama ajaga võrreldes kümme protsendipunkti tõusnud.

Peamiselt kasutati internetti veebiväljaannete lugemiseks, internetipanganduseks, e-postinduseks ja infootsinguks. Interneti kasutamise oskustest on enim suurenenud interneti kaudu helistamine — viimase kolme aastaga on internetti helistamiseks kasutanud 16–74 aastaste internetikasutajate osatähtsus kaks korda kasvanud. Kui otsingumootorit kasutanud ja e-kirjale faili lisanud oli enamus internetikasutajaid, siis failivahetusprogramme oli kasutanud iga kolmas ja veeblehte koostanud vaid iga kuues.

Lastega leibkondadest, kus oli vähemalt kaks täiskasvanut, puudus kodus internetiühendus vähem kui kümnendikul. Üksi elavatest täiskasvanutest said kodus internetiühenduseta hakkama rohkem kui pooled. Peamiseks takistuseks internetiühenduse hankimisel oli puudulik interneti kasutamise oskus ning seadmete ja ühendusega seotud kulud.

Ettevõtete internetikasutus on püsinud viimased kolm aastat samal tasemel. 10 ja enama hõivatuga ettevõtete hulgas oli internetiühendus peagu kõigil, üheksal juhul kümnest oli tegemist püsiühendusega. Kõige levinum oli ettevõtete hulgas endiselt DSL tüüpi püsiühendus. Suurenenud on mobiilse interneti kasutamine — eelmisel aastal kasutas seda kaks, sel aastal kolm ettevõtet kümnest.

Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike hulgas ja leibkondades uurib Statistikaamet tööjõu-uuringu lisana alates 2005. aastast. Uuring korraldatakse II kvartalis I kvartali kohta. 2010. aastal osales uuringus 4000 inimest. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel.

Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib Statistikaamet 2001. aastast. 2010. aastal osales uuringus 3100 ettevõtet. Vaatlus hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid.

Infotehnoloogia kasutamist leibkonnas, 16–74-aastaste elanike hulgas ja ettevõtetes uurivad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.