Majandusaasta aruanne ja statistiliste aruannete esitamine Statistikaametile

Statistikaamet kasutab riikliku statistika tegemisel olemasolevaid administratiivseid andmeallikaid (riigi, kohaliku omavalitsuse asutuste ja juriidiliste isikute loodud või kogutud andmeid), kui andmestik vastab riikliku statistika kvaliteedinõuetele. Alles siis, kui olemasolevad andmed ei ole statistika tegemiseks piisavad, pöördutakse andmete saamiseks ettevõtte poole.

Oluline statistika tegemisel kasutatav andmekogu on ettevõtete poolt äriregistrile esitatav majandusaasta aruanne, mille alusel eeltäidetakse ettevõtte jaoks eSTATis EKOMARi ja Põllumajandusettevõtete majandusnäitajate aruanne. Andmeesitajal jääb täita vaid need read, mida ei ole majandusaasta aruandes küsitud või mida ta ei ole seal esitanud. Ettevõtte jaoks väheneb statistiliste andmete esitamise koormus ja kaob dubleeriv andmekogumine.

Statistikaametile esitatavate näitajate hulk küll väheneb, kuid andmeesitamiskohustus jääb

Riikliku statistika tegemiseks vajab Statistikaamet oluliselt rohkem andmeid, kui ettevõte  majandusaasta aruandega esitab. Seega kogub Statistikaamet teiste oluliste majandust ja ettevõtluskeskkonda iseloomustavate näitajate jaoks andmeid ikkagi statistiliste aruannetega.

Samuti tuleb andmed esitada Statistikaametile siis, kui äriregistrile esitatud majandusaasta andmestik ei ühti kalendriaastaga või kui statistikaaruande esitamise tähtaeg on varasem kui majandusaasta aruande oma.

Peamised põhjused, miks peale majandusaasta aruande on vaja ka statistilisi aruandeid

  • Majandusaasta aruanne ei sisalda piisavalt andmeid, mis on vajalikud riikliku statistika tegemiseks (näiteks tööjõukulud ja kulum, milleta ei saa arvutada lisandväärtust ja sealt edasi tootlikkust; maksed tööjõuvarustusettevõtetele, ehitusettevõtete ehitustööd välismaal jne).
  • Mitmed näitajad on omased vaid teatud tegevusaladele, näiteks tehtud ehitustööde maksumus ehitise tüübi järgi ehituses, müügipinnad kaubanduses jne, neid ei ole lisatud kõigile ettevõtetele mõeldud majandusaasta aruandesse.
  • Majandusaasta aruanne lähtub olulisuse printsiibist – raamatupidamiskohustuslasele on jäetud õigus otsustada, milliste lisade elementide kohta ta infot avalikustab. See tähendab, et Statistikaamet ei tea ette majandusaasta aruandega esitatavate näitajate koosseisu, statistika tegemiseks on seda aga tarvis.
  • Lisaks tuleb koguda neid andmeid, mida majandusaasta aruandega äriregistrile ei esitata.
  • Ettevõte esitab äriregistrile aruande kujul, mis ei võimalda elektroonilist andmetöötlust (näiteks PDF vms failina).
  • Tegevuse alustamisel ja lõpetamisel äriregistris lubatud kuni 18-kuulise majandusaastaga aruanded ei sobi statistika tegemiseks – võrreldavuse tagamiseks peavad andmed olema kalendriaasta kohta.
  • Ettevõtete konsolideeritud aruande puhul on eSTATis eeltäidetud vaid emaettevõtte kohta esitatud andmed.
  • Kui majandusaasta aruanne on äriregistrile esitamata või äriregistris kinnitamata, siis eeltäitmist eSTATis ei tehta. 

Äriregistrist pärit andmetega eeltäidetakse ainult eSTATis esitamata või tühistatud  seisundiga aruanded.

Kuni majandusaasta aruanne on äriregistrile esitamata, võib aruannet eSTATis küll vaadata, kuid majandusaasta aruandega eeltäidetud andmete kasutamiseks, ei tohi aruannet salvestada ja väljudes tuleks kasutada nuppu „Välju salvestamata“.
Juhul kui eeltäitmata aruanne on salvestatud, aga soovite siiski väljade eeltäitmist, saab selle tühistada, klõpsates nupule „Tühista aruanne“.

Joonis