EKOMAR ja majandusaasta aruanne: andmete esitamine Statistikaametile

Statistikaamet kasutab riikliku statistika tegemisel olemasolevaid administratiivandmeid (riigi, kohaliku omavalitsuse asutuste ja juriidiliste isikute loodud või kogutud andmeid), kui andmestik vastab riikliku statistika kvaliteedinõuetele. Ettevõtte poole pöördutakse andmete saamiseks juhul, kui olemasolevatest andmetest statistika tegemiseks ei piisa.

Tähtis statistika tegemisel kasutatav andmekogu on ettevõtetelt äriregistrile esitatav majandusaasta aruanne, mille alusel eeltäidetakse ettevõtte jaoks eSTATis EKOMARi ja põllumajandusettevõtete majandusnäitajate küsimustik. Andmeesitajal jääb lisada vaid see info, mida ei ole majandusaasta aruandes küsitud või mida ta ei ole seal esitanud. Samuti tuleb andmed esitada Statistikaametile juhul, kui äriregistrile esitatud majandusaasta andmestik ei ühti kalendriaastaga või kui andmete esitamise tähtaeg on enne majandusaasta aruande oma. Ettevõtte andmete esitamise koormus sellega väheneb ja kaob dubleeriv andmekogumine.

Alates 2018. aastast (2017. aasta majandusaruannetest) hakatakse EKOMARi eeltäitmiseks peale allkirjastatud aruannete kasutama ka allkirjastamisele saadetud majandusaasta aruandeid. Seega toimub eeltäitmine pärast seda, kui majandusaasta aruanne on äriregistris koostamise ja täiendamise etapi läbinud ning tehtud on eSTATi saatmise valik. Kui eSTATis nende andmetega eeltäidetud küsimustikku ei salvestata või kinnitata, tehakse eeltäitmine kinnitatud majandusaasta aruande andmetega.

Riikliku statistika tegemiseks vajab Statistikaamet rohkem andmeid, kui ettevõte majandusaasta aruandes esitab. Seega kogub Statistikaamet teiste oluliste majandust ja ettevõtluskeskkonda puudutavate näitajate jaoks andmeid ikkagi statistiliste küsimustikega.

Selleks on järgmised põhjused:

  • majandusaasta aruandes ei ole riikliku statistika tegemiseks piisavalt andmeid (nt tööjõukulud ja kulum, milleta ei saa arvutada lisandväärtust ja tootlikkust; maksed tööjõuvarustusettevõtetele; ehitusettevõtete ehitustööd välismaal jne);
  • osa näitajaid on omased vaid teatud tegevusaladele, nt tehtud ehitustööde maksumus ehitise tüübi järgi ehituses, müügipinnad kaubanduses jne, ning neid majandusaasta aruandes ei esitata;
  • majandusaasta aruanne lähtub olulisuse printsiibist – raamatupidamiskohustuslasele on jäetud õigus otsustada, milliste lisade elementide kohta ta infot avalikustab. See tähendab, et Statistikaamet ei tea ette majandusaasta aruandega esitatavate näitajate koosseisu, mida aga on vaja statistika tegemiseks;
  • koguda tuleb ka neid andmeid, mida majandusaasta aruandega äriregistrile ei esitata;
  • ettevõte esitab aruande äriregistrile kujul, mis ei võimalda elektroonilist andmetöötlust (nt PDF-i vms failina);
  • tegevuse alustamisel ja lõpetamisel äriregistris lubatud kuni 18-kuulise majandusaastaga aruanded statistika tegemiseks ei sobi, võrreldavuse tagamiseks peavad andmed olema kalendriaasta kohta;
  • ettevõtete konsolideeritud aruande puhul on eSTATis eeltäidetud vaid emaettevõtte kohta esitatud andmed;
  • kui majandusaasta aruanne on äriregistrile esitamata või äriregistris allkirjastamisele saatmata, siis eeltäitmist eSTATis ei tehta;
  • kui äriregistrile esitatud majandusaasta andmestik ei ühti kalendriaastaga või kui andmete esitamise tähtaeg on enne majandusaasta aruande oma.

Äriregistrist pärit andmetega eeltäidetakse ainult eSTATis esitamata või tühistatud küsimustikud.

Kuni majandusaasta aruannet pole esitatud ega ka allkirjastamisele saadetud, võib küsimustikku eSTATis küll vaadata, kuid kui soovite selle eeltäitmist majandusaasta aruande andmetega, ei tohiks seda salvestada ja väljudes tuleks kasutada nuppu „Välju salvestamata“.

Juhul kui eeltäitmata küsimustik on salvestatud, aga soovite siiski väljade eeltäitmist, saab küsimustiku tühistada, klõpsates nupule „Tühista aruanne“.

Skeem