Keskkond
27. juuli 2012
Kaia Oras – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 35)
Käesoleval aastal möödub kakskümmend aastat esimesest ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsistRio de Janeiros ja kümme aastat ülemaailmsest säästva arengu tippkohtumisest Johannesburgis,kus seati eemärgiks töötada välja säästva arengu poliitika ja rakendada seda jätkusuutliku arengusaavutamiseks. Selle saavutamiseks on majandus- ja sotsiaalsfääri jätkusuutlikkuse kõrval oluline kakeskkonna jätkusuutlikkus.
Keskkonnatasu kasutamine kohalikes omavalitsustes
30. november 2011
Kersti Salu – Eesti piirkondlik areng. 2011. Regional development in Estonia (lk 86)
Kohalikel omavalitsustel on oma kodaniku-, koha- ja probleemiläheduse tõttu oluline rollloodusliku keskkonna muutmisel. Ühelt poolt peab kohalik omavalitsus looma tingimusedkohaliku majanduse ja sotsiaalkeskkonna arendamiseks, teisalt tuleb seista looduslikuelukeskkonna säilimise eest. Seega on vaja leida kompromiss keskkonnaalastes, sotsiaal- ningmajandusküsimustes. See tähendab omakorda, et ka tulusid jaotades peab kohalik omavalitsuskindlaks tegema valdkondade rahastamisvajaduse, seadma prioriteedid ja leidma vahendid.Kohalikku eelarvesse laekunud keskkonnatasude tulu on üks võimalik, kuid kas ka piisavrahastamisallikas, et katta kohalike omavalitsuste keskkonnakaitsekulutusi?
Keskkond
29. juuli 2011
Kaia Oras, Kersti Salu – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 35)
Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ järgi on Eesti jätkusuutlik siis, kui ühiskonnas toimub peale eestiliku kultuuriruumi püsimise, inimeste heaolu kasvu ja ühiskonna terviklikkuse poole liikumise ka kooskõlaline ja mõõdetav liikumine ökoloogilise tasakaalu poole. Ökoloogilise tasakaalu saavutamisel keskendutakse Eestis praegu olulistele fookusteemadele ehk probleemvaldkondadele: keskkonna saastamine, jäätmeteke ja -käitlus, loodusressursside kasutamine, jätkusuutlik energeetika, keskkonnahoidlik transport ja liigiline mitmekesisus. Nende valdkondade arengut seiratakse näitajate komplektiga, mis on kindlaks määratud strateegia „Säästev Eesti 21“ rakendamise aruandes. Siinses peatükis on vaadeldud neist fookusteemadest kahte: keskkonna saastamine ning jäätmeteke ja -käitlus. Need kaks teemat käsitlevad inimtegevuse mõju ehk survet keskkonnale (õhu ja vee saastamine, jäätmeteke), näidates ühtlasi seda, kui tõhusad on olnud keskkonnasaaste vähendamise meetmed. Lühidalt on kirjeldatud ka majandushoobasid keskkonna saastamise ja jäätmetekke vähendamiseks ning jäätmekäitluse edendamiseks.
Keskkond arvudes. 2009. Environment in Figures
21. detsember 2010
Taskuteatmik pakub statistilisi andmeid inimtegevuse keskkonnamõju (saasteainete emissioon, loodusressursside kasutus jms), keskkonna seisundi (sademete happelisus, õhu saastatus jms) ning keskkonnaprobleemide lahendamiseks võetud meetmete (saaste kontrollile ja ärahoidmisele tehtud kulutused jms) kohta. Vaadeldakse 2009. aasta andmeid ja võrreldakse neid varasematega. Info on esitatud tabelite ja diagrammidena. Mõeldud keskkonnahuvilistele.
Keskkonnamaksud — keskkonnakaitse majanduslikud meetmed
30. september 2009
Eda Grüner, Kersti Salu, Kaia Oras, Tea Nõmmann – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/09. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 6)
Koos majanduse arenguga on suurenenud ka surve keskkonnale, mistõttu on hakatud pöörama järjest suuremat tähelepanu keskkonnaga seotud majandushoobadele (keskkonnamaksud, kaubeldavad saasteload jm), et negatiivset keskkonnamõju vähendada. Eestis on paljude riikide eeskujul hakatud rakendama ökoloogilist maksureformi, mis näeb ette ressursside ja saaste märksa suuremat maksustamist ja tööjõumaksude vähendamist. Eestis oli plaanis tõsta keskkonnamaksumäärasid ja langetada tulumaksumäära. Kuigi majandussurutise tõttu tulumaksumäära langetamine peatati, pole ökoloogilist maksureformi siiski päevakorrast maha võetud: keskkonnamaksud on endiselt majanduslikud meetmed, millega soovitakse muuta tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks ja majandust tõhusamaks. Eestis laekus 2007. aastal keskkonnamaksudest riigile tulu 5,9 miljardit krooni.
Avaliku sektori kulutused keskkonnakaitsele 2006
29. aprill 2008
Kersti Salu – Eesti Statistika Kuukiri. 3/08. Monthly Bulletin of Estonian Statistics (lk 27)
Keskvalitsus kulutas 2006. aastal keskkonna heaks 2,2 miljardit krooni. Keskkonnainvesteeringute
Keskuse keskkonnaprojektide kogumaksumus küündis ligi 600
miljoni kroonini. Kohalike omavalitsuste keskkonnakaitsekulutused olid 2006. aastal
339 miljonit krooni.
Ettevõtlussektori kulutused keskkonnakaitsele 2006
29. veebruar 2008
Kersti Salu – Eesti Statistika Kuukiri. 1/08. Monthly Bulletin of Estonian Statistics (lk 27)
Ettevõtlussektor kulutas 2006. aastal keskkonnakaitsele pea kaks korda rohkem
(3,6 miljardit krooni) kui eelnenud aastal. Samuti suurenes samade kulutuste
osatähtsus SKPs (1,7%).
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)