Väljaanded ja artiklid

Keskkond

27. juuli 2012
Kaia Oras – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 35)

Käesoleval aastal möödub kakskümmend aastat esimesest ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsistRio de Janeiros ja kümme aastat ülemaailmsest säästva arengu tippkohtumisest Johannesburgis,kus seati eemärgiks töötada välja säästva arengu poliitika ja rakendada seda jätkusuutliku arengusaavutamiseks. Selle saavutamiseks on majandus- ja sotsiaalsfääri jätkusuutlikkuse kõrval oluline kakeskkonna jätkusuutlikkus.

Keskkonnatasu kasutamine kohalikes omavalitsustes

30. november 2011
Kersti Salu – Eesti piirkondlik areng. 2011. Regional development in Estonia (lk 86)

Kohalikel omavalitsustel on oma kodaniku-, koha- ja probleemiläheduse tõttu oluline rollloodusliku keskkonna muutmisel. Ühelt poolt peab kohalik omavalitsus looma tingimusedkohaliku majanduse ja sotsiaalkeskkonna arendamiseks, teisalt tuleb seista looduslikuelukeskkonna säilimise eest. Seega on vaja leida kompromiss keskkonnaalastes, sotsiaal- ningmajandusküsimustes. See tähendab omakorda, et ka tulusid jaotades peab kohalik omavalitsuskindlaks tegema valdkondade rahastamisvajaduse, seadma prioriteedid ja leidma vahendid.Kohalikku eelarvesse laekunud keskkonnatasude tulu on üks võimalik, kuid kas ka piisavrahastamisallikas, et katta kohalike omavalitsuste keskkonnakaitsekulutusi?

Keskkond

29. juuli 2011
Kaia Oras, Kersti Salu – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 35)

Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ järgi on Eesti jätkusuutlik siis, kui ühiskonnas toimub peale eestiliku kultuuriruumi püsimise, inimeste heaolu kasvu ja ühiskonna terviklikkuse poole liikumise ka kooskõlaline ja mõõdetav liikumine ökoloogilise tasakaalu poole. Ökoloogilise tasakaalu saavutamisel keskendutakse Eestis praegu olulistele fookusteemadele ehk probleemvaldkondadele: keskkonna saastamine, jäätmeteke ja -käitlus, loodusressursside kasutamine, jätkusuutlik energeetika, keskkonnahoidlik transport ja liigiline mitmekesisus. Nende valdkondade arengut seiratakse näitajate komplektiga, mis on kindlaks määratud strateegia „Säästev Eesti 21“ rakendamise aruandes. Siinses peatükis on vaadeldud neist fookusteemadest kahte: keskkonna saastamine ning jäätmeteke ja -käitlus. Need kaks teemat käsitlevad inimtegevuse mõju ehk survet keskkonnale (õhu ja vee saastamine, jäätmeteke), näidates ühtlasi seda, kui tõhusad on olnud keskkonnasaaste vähendamise meetmed. Lühidalt on kirjeldatud ka majandushoobasid keskkonna saastamise ja jäätmetekke vähendamiseks ning jäätmekäitluse edendamiseks.

Keskkond arvudes. 2009. Environment in Figures

21. detsember 2010

Taskuteatmik pakub statistilisi andmeid inimtegevuse keskkonnamõju (saasteainete emissioon, loodusressursside kasutus jms), keskkonna seisundi (sademete happelisus, õhu saastatus jms) ning keskkonnaprobleemide lahendamiseks võetud meetmete (saaste kontrollile ja ärahoidmisele tehtud kulutused jms) kohta. Vaadeldakse 2009. aasta andmeid ja võrreldakse neid varasematega. Info on esitatud tabelite ja diagrammidena. Mõeldud keskkonnahuvilistele.

Keskkonnamaksud — keskkonnakaitse majanduslikud meetmed

30. september 2009
Eda Grüner, Kersti Salu, Kaia Oras, Tea Nõmmann – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/09. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 6)

Koos majanduse arenguga on suurenenud ka surve keskkonnale, mistõttu on hakatud pöörama järjest suuremat tähelepanu keskkonnaga seotud majandushoobadele (keskkonnamaksud, kaubeldavad saasteload jm), et negatiivset keskkonnamõju vähendada. Eestis on paljude riikide eeskujul hakatud rakendama ökoloogilist maksureformi, mis näeb ette ressursside ja saaste märksa suuremat maksustamist ja tööjõumaksude vähendamist. Eestis oli plaanis tõsta keskkonnamaksumäärasid ja langetada tulumaksumäära. Kuigi majandussurutise tõttu tulumaksumäära langetamine peatati, pole ökoloogilist maksureformi siiski päevakorrast maha võetud: keskkonnamaksud on endiselt majanduslikud meetmed, millega soovitakse muuta tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks ja majandust tõhusamaks. Eestis laekus 2007. aastal keskkonnamaksudest riigile tulu 5,9 miljardit krooni.

Avaliku sektori kulutused keskkonnakaitsele 2006

29. aprill 2008
Kersti Salu – Eesti Statistika Kuukiri. 3/08. Monthly Bulletin of Estonian Statistics (lk 27)

Keskvalitsus kulutas 2006. aastal keskkonna heaks 2,2 miljardit krooni. Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprojektide kogumaksumus küündis ligi 600 miljoni kroonini. Kohalike omavalitsuste keskkonnakaitsekulutused olid 2006. aastal 339 miljonit krooni.

Ettevõtlussektori kulutused keskkonnakaitsele 2006

29. veebruar 2008
Kersti Salu – Eesti Statistika Kuukiri. 1/08. Monthly Bulletin of Estonian Statistics (lk 27)

Ettevõtlussektor kulutas 2006. aastal keskkonnakaitsele pea kaks korda rohkem (3,6 miljardit krooni) kui eelnenud aastal. Samuti suurenes samade kulutuste osatähtsus SKPs (1,7%).

Ettevõtlussektori keskkonnakaitsekulutused 2005

2. märts 2007
Kersti Salu – Eesti Statistika Kuukiri. 1/07. Monthly Bulletin of Estonian Statistics (lk 35)

2005. aastal olid Eesti ettevõtlussektori keskkonnakaitsekulutused kokku 2 miljardit krooni, mis oli 1,2% SKP-st. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti 2005. aastal 746 miljonit krooni, mis oli 0,4% SKP-st.

Keskkonnakaitsekulutused. 2005. Environment Protection Expenditures

28. veebruar 2007

Elektrooniline aastakogumik esitab statistikat ettevõtete ja avaliku sektori (Vabariigi Valitsuse, valla- ja linnavalitsuste ning Keskkonnakaitseinvesteeringute Keskuse) keskkonnakaitseinvesteeringute ja keskkonnakaitse jooksevkulutuste, keskkonnakaitsetulude ning keskkonnakaitsega seotud teadusliku uurimis- ja arendustöö kulude kohta 2005. aastal võrdluses varasematega. Andmed on keskkonnakaitse valdkondade (õhukaitse, vee- ja pinnasekaitse, jäätmekäitlus jm), finantseerimisallikate, ettevõtte põhitegevusala ja suurusgrupi ning piirkondade kaupa. Hõlmatud on kõik keskkonda enam saastavad tegevusalad. Lisatud on metoodika lühikäsitlus. Info on esitatud ülevaate, tabelite ja diagrammidena. Mõeldud valdkonnast lähemalt huvitatuile.

Ettevõtlussektori keskkonnakaitsekulutused 2004

3. märts 2006
Kersti Salu – Eesti Statistika Kuukiri. 1/06. Monthly Bulletin of Estonian Statistics (lk 27)

2004. aastal olid Eesti ettevõtlussektori keskkonnakaitsekulutused kokku 1,6 miljardit krooni, mis oli 1,1% SKP-st. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti 2004. aastal 559 miljonit krooni, mis oli 0,4% SKP-st.

Ettevõtlussektori keskkonnakaitsekulutused 2003

28. veebruar 2005
Marii Altmann – Eesti Statistika. 1/05. Estonian Statistics

2003. aastal olid Eesti ettevõtlussektori keskkonnakaitsekulutused kokku 1,4 miljardit krooni, mis oli 1,1% SKP-st. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti 2003. aastal 699 miljonit krooni, mis oli 0,6% SKP-st.