Tööturg

Väljaanded ja artiklid

Tööhõive määr oli 2017. aastal rekordkõrge

artikkel
Ülle Vannas

Töötuse määr oli 2017. aastal 5,8%, tööhõive määr 67,5% ja tööjõus osalemise määr 71,6%. Tööjõus osalemise määr tõusis 1,2 ja tööhõive määr 1,9 protsendipunkti. Töötuse määr langes 1 protsendipunkti. Tööhõive ja tööjõus osalemine olid püsivalt kõrged kogu 2017. aasta ja tegid viimase 20 aasta rekordeid. Endiselt vähenes mitteaktiivsete inimeste arv.

Tööhõive ja töötuse määr vanuserühma järgi, 2008–2017

Loe edasi

Lapsevanemaks olemine mõjutab rohkem naiste tööhõivet

Statistikablogi
Kadri Raid

Statistikaameti andmetel on lasteta meeste ja naiste tööhõive määr Eestis samaväärne. Lapsevanemaks olemine aga vähendab naiste tööhõivet ja suurendab meeste oma. Enim mõjutab naiste tööhõivet lapse vanus: väikeste lastega naiste tööhõive määr on madalam. Meeste tööhõivet laste vanus oluliselt ei mõjuta.

Eesti ja Euroopa Liidu meeste ning naiste tööhõive laste arvu alusel, 2017

Loe edasi

Narva ja teised Euroopa Liidu idapiiril asuvad väikelinnad

artikkel
Mihkel Servinski, Marika Kivilaid
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 54)

Euroopa linnade uuring annab suurepärase võimaluse võrrelda Euroopa eri piirkondades asuvaid linnu. Uuringuta sellist võimalust peaaegu polekski. Eestist osaleb linnastatistika uuringus kolm linna: Tallinn, Tartu ja Narva. See artikkel vaatleb Narvat võrdluses nelja sarnase suurusega Euroopa Liidu idapiiril asuva linnaga.

Väljaande kaas

Loe edasi

Hõiveseisundi moodustamine registriandmete põhjal

artikkel
Maret Muusikus, Kristi Lehto
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 12)

Eesti valmistab ette metoodikat, et korraldada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus registriandmete põhjal (REGREL). Loendustunnustest kasutatakse hõiveseisundi moodustamiseks kõige rohkem andmekogusid. Eesti tööjõu-uuring (ETU) on parim võrdlusallikas, et kontrollida registripõhise hõiveseisundi kvaliteeti. Artiklis antakse ülevaade hõiveseisundi moodustamisest ja võrdluse tulemustest.

Väljaande kaas

Loe edasi

Põllumajanduses on valdav osaajaga töö

Statistikablogi
Andres Klaus

Statistikaameti 2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel tegi Eesti põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandustööd kokku 38 600 inimest. Neist vaid kolmandik ehk 12 300 töötas põllumajanduses täistööajaga.

Põllumajanduslik tööjõud

Loe edasi

Tööturg Lõuna-Eestis

artikkel
Mihkel Servinski
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 67)

Selle artikli eesmärk on kirjeldada Lõuna-Eesti tööturgu. Andmete peamine allikas on Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu tulemused. Samuti on kasutatud teiste Statistikaameti uuringute andmeid ja Eesti Töötukassa andmeid.

Väljaande kaas

Loe edasi

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika ja töökohad maal

artikkel
Raul Omel
– Majanduse ja tööturu trendid. Economic and Labour Market Trends (lk 134)

Muutused ühiskonnas, eriti majanduses, on kujundanud nii maamajandust kui ka kogu maaelu. Selle tõttu on põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuse loomises ja ka tööhõives kahanenud.

Väljaande kaas

Loe edasi

Noorte suvel töötamine

Statistikablogi
Ülle Vannas

Ootuspäraselt on töötavaid noori kõige vähem talvel ja aktiivseim töötamisperiood on suvel. Statistikaameti andmetel töötas 2016. aastal III kvartalis (juuli, august, september) 15–24-aastastest 41%, mis oli noorte puhul viimase 15 aasta kõrgeim tööhõive määr.

15–24-aastased ajutise tööga hõivatud ajutise töö põhjuse järgi. 2011–2016

Loe edasi

Tööturg

artikkel
Heidy Roosimägi
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 58)

2016. aasta tööturule suuri muutuseid ei toonud. Kui 2015. aastal tõusis tööealiste hõivemäär võrreldes 2014. aastaga enam kui 2 protsendipunkti, töötuse määr taandus 6,2%-ni ning tööjõus osalemise määr tõusis 1,4 protsendipunkti, siis 2016. aastal tõusis hõivemäär 0,4 ja aktiivsuse määr 1 protsendipunkti võrra. Töötuse määr oli 2016. aastal 6,8%. Siiski on Eestil praeguseks täidetud Euroopa 2020 tööhõivestrateegias seatud kolmest eesmärgist kaks: 20–64-aastaste hõivemäär on ületanud 76% piiri ja 45% uuest põlvkonnast ehk 30–34-aastastest on omandanud kolmanda taseme hariduse. Haridussüsteemist varakult lahkunute osatähtsus oli 2016. aastal 10,9% (eesmärk 9,5%).

Väljaande kaas

Loe edasi

Noored tajuvad tööturul tõrjutust ka majanduskriisi järel

Statistikablogi
M. Kazjulja, E.-L. Roosmaa

Töö otsimine on keeruline igas vanuses, kuid eriti keerulises olukorras on just tööturule sisenevad noored. Tööd otsivad noored leiavad end tihti hapras olukorras, mis väljendub näiteks tähtajalistes töölepingutes või ebakindlatel töökohtadel töötamises.

Noored tajuvad tööturul tõrjutust ka majanduskriisi järel

Loe edasi