Tööturg

Väljaanded ja artiklid

Põllumajanduses on valdav osaajaga töö

Statistikablogi
Andres Klaus

Statistikaameti 2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel tegi Eesti põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandustööd kokku 38 600 inimest. Neist vaid kolmandik ehk 12 300 töötas põllumajanduses täistööajaga.

Põllumajanduslik tööjõud

Loe edasi

Tööturg Lõuna-Eestis

artikkel
Mihkel Servinski
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 67)

Selle artikli eesmärk on kirjeldada Lõuna-Eesti tööturgu. Andmete peamine allikas on Statistikaameti Eesti tööjõu-uuringu tulemused. Samuti on kasutatud teiste Statistikaameti uuringute andmeid ja Eesti Töötukassa andmeid.

Väljaande kaas

Loe edasi

Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika ja töökohad maal

artikkel
Raul Omel
– Majanduse ja tööturu trendid. Economic and Labour Market Trends (lk 134)

Muutused ühiskonnas, eriti majanduses, on kujundanud nii maamajandust kui ka kogu maaelu. Selle tõttu on põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuse loomises ja ka tööhõives kahanenud.

Väljaande kaas

Loe edasi

Noorte suvel töötamine

Statistikablogi
Ülle Vannas

Ootuspäraselt on töötavaid noori kõige vähem talvel ja aktiivseim töötamisperiood on suvel. Statistikaameti andmetel töötas 2016. aastal III kvartalis (juuli, august, september) 15–24-aastastest 41%, mis oli noorte puhul viimase 15 aasta kõrgeim tööhõive määr.

15–24-aastased ajutise tööga hõivatud ajutise töö põhjuse järgi. 2011–2016

Loe edasi

Tööturg

artikkel
Heidy Roosimägi
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 58)

2016. aasta tööturule suuri muutuseid ei toonud. Kui 2015. aastal tõusis tööealiste hõivemäär võrreldes 2014. aastaga enam kui 2 protsendipunkti, töötuse määr taandus 6,2%-ni ning tööjõus osalemise määr tõusis 1,4 protsendipunkti, siis 2016. aastal tõusis hõivemäär 0,4 ja aktiivsuse määr 1 protsendipunkti võrra. Töötuse määr oli 2016. aastal 6,8%. Siiski on Eestil praeguseks täidetud Euroopa 2020 tööhõivestrateegias seatud kolmest eesmärgist kaks: 20–64-aastaste hõivemäär on ületanud 76% piiri ja 45% uuest põlvkonnast ehk 30–34-aastastest on omandanud kolmanda taseme hariduse. Haridussüsteemist varakult lahkunute osatähtsus oli 2016. aastal 10,9% (eesmärk 9,5%).

Väljaande kaas

Loe edasi

Noored tajuvad tööturul tõrjutust ka majanduskriisi järel

Statistikablogi
M. Kazjulja, E.-L. Roosmaa

Töö otsimine on keeruline igas vanuses, kuid eriti keerulises olukorras on just tööturule sisenevad noored. Tööd otsivad noored leiavad end tihti hapras olukorras, mis väljendub näiteks tähtajalistes töölepingutes või ebakindlatel töökohtadel töötamises.

Noored tajuvad tööturul tõrjutust ka majanduskriisi järel

Loe edasi

Paindliku tööaja roll töö- ja pereelu ühitamisel

Statistikablogi
Kadri Täht, Tallinna Ülikooli sotsioloogia vanemteadur

Eesti ühiskonnas on pikka aega olnud tavaks ja normiks meeste tööturul osalemise kõrval ka naiste, sh lastega naiste, kõrge tööturul osalemise määr. Enamgi veel, valdav osa naisi töötab täistööajaga. Millised on aga võimalused töö- ja pereelu ühitamiseks paindliku tööaja näitel?

Osalise tööajaga töötamine soo ja noorima lapse vanuse järgi, 2015

Loe edasi

Etnilised lõhed tööturul ja majanduskriisi mõjud

artikkel
Siim Krusell
– Sotsiaaltrendid. 7. Social Trends (lk 36)

2007. aastal Ameerika Ühendriikides alguse saanud majanduskriisi on peetud rängimaks pärast Teist maailmasõda (Elsby jt 2010). Euroopat hakkas kriis mõjutama 2008. aastal (Gallie 2013).

Väljaande kaas

Loe edasi

Kas raha teeb õnnelikuks?

Statistikablogi
Märt Leesment

Detsembri lõpp tähendab paljudele pühasid ja vabu päevi, aga ka suuremal või vähemal määral tarbimist. Kahtlemata on üheks elus olulist rolli mängivaks aspektiks raha. Ometi on raha roll hea elu kujundamisel mõneti vastuolulise tähendusega.

Loe edasi

Töö- ja pereelu ühitamine: soovid, võimalused ja tegelikkus

artikkel
Kadri Täht
– Sotsiaaltrendid. 7. Social Trends (lk 146)

Töö- ja pereelu ühitamise raskustega seisavad silmitsi paljud töötajad. Eesti tööjõu-uuringu 2015. aasta andmete kohaselt oli 38%-s töötavate vastanute leibkondadest vähemalt üks alla 18-aastane liige. Valdavas osas (85%) neist leibkondadest elas aga peale vastanu ka tema abikaasa või elukaaslane, kellest suurem osa olid samuti tööturul aktiivsed, mis aga tähendab, et vajadus iga päev töö- ja pereelu ühitada on veelgi suuremal osal majanduslikult aktiivsetest. Eesti ühiskonnas on pikka aega olnud tavaks ja normiks meeste tööturul osalemise kõrval ka naiste, sh lastega naiste, kõrge tööturul osalemise määr. Enamgi veel, valdav osa naisi töötab täistööajaga.

Väljaande kaas

Loe edasi