Elatustase ja tööturuarengud Eestis – kriisiaastate võrdlus teiste Euroopa Liidu riikidega
31. detsember 2012
Siim Krusell – Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 21)
Artikkel käsitleb Eesti tööturul aset leidnud arenguid võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega. Analüüs keskendub eelkõige majanduskriisi aastatele, kuid mõne näitaja puhul vaadeldakse arenguid ka alates Eesti Euroopa Liidu liikmeks saamise perioodist. Peamiselt vaadeldakse tööalast aktiivsust, hõivet ja töötust, samuti pikaajalist töötust, osaajaga töötamist ning tööpoliitika meetmeid. Elatustaset võrreldes kasutatakse näitajatena palgavõrdlust ja ostujõu standardit (PPS).
Tööjõud
28. september 2012
Põllumajandusloendus. 2010. Agricultural Census (lk 31)
Võrreldes eelmise põllumajandusloendusega on nii põllumajandustööga seotud isikute arv kui ka nende tööjõukulu vähenenud proportsionaalselt koos majapidamiste arvu vähenemisega pea 60%. Kui 2001. aastal oli majapidamistes põllumajandustööga seotud isikuid 140 600, siis 2010. a osales majapidamiste põllumajandustöös kokku 57 800 inimest. Neist enamik ehk 39 700 oli peretööjõud, 12 900 alalised töötajad ja 5200 ajutine tööjõud, keda on kaasatud hooajalistele või muu ajutise iseloomuga töödele. Seega on 69% põllumajandustööga hõivatud inimestest peretööjõud, 22% alalised ja 9% ajutised töötajad. Peretööjõudu on majapidamiste arvu vähenemise tõttu kolm korda ehk 70 000 inimese võrra vähem kui enne. Alalist tööjõudu on samal ajal vähemaks jäänud ainult veerandi ehk 4400 inimese jagu.
Aasta 2011 läbi tööturu- ja toimetulekunäitajate
6. august 2012
Siim Krusell – Statistikablogi
Seoses majanduse olukorra paranemisega 2011. aastal paranesid töövõimalused ja peatus reaalpalga langus. Samas suurenes pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas ja säilis inimeste ebakindlus tuleviku suhtes.
Tööturg
27. juuli 2012
Ülle Pettai – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 155)
2008. aastal alanud ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu on Eesti tööturul toimunud suured muutused. Alates 2001. aastast pidevalt suurenenud tööhõive vähenes 2009. ja 2010. aastal järsult, langedes kümne aasta tagusele ehk eelmise majanduskriisi aegsele tasemele. 2011. aastal olukord tööturul paranes.
Tööturg
14. mai 2012
Eesti. Arve ja fakte 2012 (lk 18)
2008. aastal alanud majanduskriisi tõttu muutus olukord tööturul järsult. Aastatel 2001–2008 pidevalt kasvanud tööhõive vähenes järgmisel kahel aastal kiiresti ja töötus kasvas Eesti taasiseseisvusaja kõrgeimale tasemele. 2011. aastal olukord tööturul taas paranes.
Tööturg
29. juuli 2011
Ülle Pettai – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 161)
Ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tõttu toimusid Eesti tööturul 2009. ja 2010. aastal suured muutused. Tööhõive, mis oli alates 2001. aastast pidevalt suurenenud, vähenes järsult, langedes 2009. aastal 2004. aasta tasemele ning 2010. aastal kümne aasta tagusele ehk eelmise majanduskriisi aegsele tasemele. Töötute arv on viimase kahe aastaga kolmekordistunud.
Tööturg majanduskriisi teises pooles
30. juuni 2011
Yngve Rosenblad – Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/11. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 65)
Nüüd oleme siis näinud iseseisvusaja kõrgeimaid töötusenumbreid. 2010. aasta I kvartalis tõusis töötuse määra rekordilise 19,8 protsendini, tööta oli siis 137 000 inimest. Viimastes Eurostati pressiteadetes (Euro … 2011) on Eesti kõrge tööpuuduse poolest esiletoodavate riikide seast siiski välja pääsenud, pigem leiab nendes Eestile tunnustust töötuse määra kiire languse osas. Kuigi majandus on taas hakanud kasvama, kestab kriisi järellainetus tööturul ilmselt veel mitmeid aastaid.
Tööturg
29. aprill 2011
Eesti. Arve ja fakte 2011 (lk 18)
90-ndate lõpus alanud majanduskriisi tulemusena oli 20–64-aastaste tööhõive määr Eestis 2000. aastaks vähenenud 67,2%-ni. Alates 2001. aastast hakkas tööturu olukord paranema ja 2008. aastaks oli 20–64-aastaste tööhõive määr tõusnud 76,6%-ni. Olukord muutus taas järsult 2008. aastal alanud majanduskriisi tõttu. 2009. aastal vähenes hõivatute osatähtsus 20–64-aastaste hulgas 69,5%-ni, 2010. aastal 66,4%-ni.
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)