Uuenduslikkus tasub end ära
28. september 2012
Aavo Heinlo – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 6)
Juba kaks aastat kannab kunagine Euroopa innovatsiooni tulemuskaart uut ja uhkemat nimetust – innovaatilise liidu tulemuskaart. Sellega on Euroopa Liit ametlikult innovaatiliseks kuulutatud ja meeldiv on tõdeda, et alates 2009. aastast paikneb Eesti tulemuskaardi plusspoolel, liidreid järgivate riikide rühmas (European … 2010: 13), ja oli värskeimal tulemuskaardil (Innovation … 2012: 12) Sloveenia kõrval ainuke Kesk- või Ida-Euroopa riik, mille innovatsiooniindeks oli Euroopa Liidu keskmisele lähedasel tasemel.
Teadus- ja arendustegevus
27. juuli 2012
Aavo Heinlo – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 371)
Peatükk esitab teadus- ja arendustegevuse (T&A) statistikat aastate 2000–2011 kohta. Oluline teadmuspõhise majanduse poole liikumist kajastav näitaja on T&A-le tehtud kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) ehk teadus- ja arendustegevuse intensiivsus. Eestis on T&A intensiivsus alates 2001. aastast pidevalt suurenenud. Ka 2010. aastal oli kasv märkimisväärne – 1,43%-st 1,63%-ni. See oli jõudus samm lähemale Euroopa Liidu (EL) keskmisele, mis 2010. aastal jäi varasemale 2% tasemele. Üks kasvu oluliselt mõjutanud tegureid olid meie õlitööstuses tehtud investeeringud tehnoloogilisse arendusse.
Teadus- ja arendustegevus
14. mai 2012
Eesti. Arve ja fakte 2012 (lk 46)
Teadus- ja arendustegevuse (T&A) intensiivsust mõõdetakse T&A kulutuste ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtega. Eestis oli selle näitaja juurdekasv ajavahemikul 2005–2010 üks Euroopa Liidu suuremaid, jäädes alla vaid Portugalile. Eesti T&A intensiivsusnäitaja absoluutväärtus (1,6%) oli 2010. aastal Euroopa Liidu keskmisest (2,0%) aga madalam, millega Eesti platseerus liikmesriikide pingereas siiski täpselt keskele – 13-ndaks.
Innovatsioon
25. aprill 2012
Ettevõtlus Eestis. Business in Estonia (lk 27)
Taskuteatmik annab ülevaate eri tegevusalade ettevõtete käekäigust viimastel aastatel. Esitatakse olulisemad statistilised näitajad ettevõtete demograafia, infotehnoloogia arengu, teadus- ja arendustegevuse, innovaatilisuse ning ettevõtluse rahvusvaheliseks muutumise kohta. Eesti ettevõtlust võrreldakse ka teiste riikide omaga. Info on esitatud tabelite ja joonistena. Mõeldud kõigile, kes ettevõtlusega kokku puutuvad.
Teadus- ja arendustegevus
25. aprill 2012
Ettevõtlus Eestis. Business in Estonia (lk 24)
Taskuteatmik annab ülevaate eri tegevusalade ettevõtete käekäigust viimastel aastatel. Esitatakse olulisemad statistilised näitajad ettevõtete demograafia, infotehnoloogia arengu, teadus- ja arendustegevuse, innovaatilisuse ning ettevõtluse rahvusvaheliseks muutumise kohta. Eesti ettevõtlust võrreldakse ka teiste riikide omaga. Info on esitatud tabelite ja joonistena. Mõeldud kõigile, kes ettevõtlusega kokku puutuvad.
Teadus- ja arendustegevus
29. juuli 2011
Aavo Heinlo – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 377)
Peatükk esitab teadus- ja arendustegevuse (T&A) statistikat aastate 1999–2010 kohta. Oluline teadmuspõhise majanduse poole liikumist kajastav näitaja on T&A-le tehtud kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) ehk T&A intensiivsus. Eestis on T&A intensiivsus alates 2001. aastast pidevalt suurenenud. Ka 2009. aastal oli kasv märkimisväärne – 1,29%-st 1,42%-ni, seda küll ennekõike SKP languse tõttu. Eesti edestab T&A intensiivsuse poolest Itaaliat ja Hispaaniat ning suurriikidest Hiinat ja Venemaad. Eurostati andmetel kuulub Eesti T&A intensiivsuse kasvutempo poolest Euroopa Liidu (EL) juhtriikide hulka – aastatel 2004–2009 oli T&A intensiivsuse kasvu määr Eesti omast kõrgem ainult Portugalil. Kiirest arengust hoolimata on veel pikk tee selleni, et saavutada EL-i 2009. aasta keskmine tase – 2,01% – või põhjanaabrite rekordiline 3,96%, millega viimased edestavad nii USA-d kui ka Jaapanit.
Teadus- ja arendustegevus ettevõtetes
27. juuni 2011
Ettevõtlus. Business (lk 20)
Eesti ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutused jõudsid 2009. aastal sisemajanduse koguproduktiga võrreldes enneolematu taseme – 0,64%-ni, seda hoolimata kulutuste tegelikust marginaalsest langusest.