Uuenduslikkus tasub end ära
28. september 2012
Aavo Heinlo – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 6)
Juba kaks aastat kannab kunagine Euroopa innovatsiooni tulemuskaart uut ja uhkemat nimetust – innovaatilise liidu tulemuskaart. Sellega on Euroopa Liit ametlikult innovaatiliseks kuulutatud ja meeldiv on tõdeda, et alates 2009. aastast paikneb Eesti tulemuskaardi plusspoolel, liidreid järgivate riikide rühmas (European … 2010: 13), ja oli värskeimal tulemuskaardil (Innovation … 2012: 12) Sloveenia kõrval ainuke Kesk- või Ida-Euroopa riik, mille innovatsiooniindeks oli Euroopa Liidu keskmisele lähedasel tasemel.
Teadus- ja arendustegevus
27. juuli 2012
Aavo Heinlo – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 371)
Peatükk esitab teadus- ja arendustegevuse (T&A) statistikat aastate 2000–2011 kohta. Oluline teadmuspõhise majanduse poole liikumist kajastav näitaja on T&A-le tehtud kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) ehk teadus- ja arendustegevuse intensiivsus. Eestis on T&A intensiivsus alates 2001. aastast pidevalt suurenenud. Ka 2010. aastal oli kasv märkimisväärne – 1,43%-st 1,63%-ni. See oli jõudus samm lähemale Euroopa Liidu (EL) keskmisele, mis 2010. aastal jäi varasemale 2% tasemele. Üks kasvu oluliselt mõjutanud tegureid olid meie õlitööstuses tehtud investeeringud tehnoloogilisse arendusse.
Teadus- ja arendustegevus
14. mai 2012
Eesti. Arve ja fakte 2012 (lk 46)
Teadus- ja arendustegevuse (T&A) intensiivsust mõõdetakse T&A kulutuste ja sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtega. Eestis oli selle näitaja juurdekasv ajavahemikul 2005–2010 üks Euroopa Liidu suuremaid, jäädes alla vaid Portugalile. Eesti T&A intensiivsusnäitaja absoluutväärtus (1,6%) oli 2010. aastal Euroopa Liidu keskmisest (2,0%) aga madalam, millega Eesti platseerus liikmesriikide pingereas siiski täpselt keskele – 13-ndaks.
Innovatsioon
25. aprill 2012
Ettevõtlus Eestis. Business in Estonia (lk 27)
Taskuteatmik annab ülevaate eri tegevusalade ettevõtete käekäigust viimastel aastatel. Esitatakse olulisemad statistilised näitajad ettevõtete demograafia, infotehnoloogia arengu, teadus- ja arendustegevuse, innovaatilisuse ning ettevõtluse rahvusvaheliseks muutumise kohta. Eesti ettevõtlust võrreldakse ka teiste riikide omaga. Info on esitatud tabelite ja joonistena. Mõeldud kõigile, kes ettevõtlusega kokku puutuvad.
Teadus- ja arendustegevus
25. aprill 2012
Ettevõtlus Eestis. Business in Estonia (lk 24)
Taskuteatmik annab ülevaate eri tegevusalade ettevõtete käekäigust viimastel aastatel. Esitatakse olulisemad statistilised näitajad ettevõtete demograafia, infotehnoloogia arengu, teadus- ja arendustegevuse, innovaatilisuse ning ettevõtluse rahvusvaheliseks muutumise kohta. Eesti ettevõtlust võrreldakse ka teiste riikide omaga. Info on esitatud tabelite ja joonistena. Mõeldud kõigile, kes ettevõtlusega kokku puutuvad.
Teadus- ja arendustegevus
29. juuli 2011
Aavo Heinlo – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 377)
Peatükk esitab teadus- ja arendustegevuse (T&A) statistikat aastate 1999–2010 kohta. Oluline teadmuspõhise majanduse poole liikumist kajastav näitaja on T&A-le tehtud kulutuste suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) ehk T&A intensiivsus. Eestis on T&A intensiivsus alates 2001. aastast pidevalt suurenenud. Ka 2009. aastal oli kasv märkimisväärne – 1,29%-st 1,42%-ni, seda küll ennekõike SKP languse tõttu. Eesti edestab T&A intensiivsuse poolest Itaaliat ja Hispaaniat ning suurriikidest Hiinat ja Venemaad. Eurostati andmetel kuulub Eesti T&A intensiivsuse kasvutempo poolest Euroopa Liidu (EL) juhtriikide hulka – aastatel 2004–2009 oli T&A intensiivsuse kasvu määr Eesti omast kõrgem ainult Portugalil. Kiirest arengust hoolimata on veel pikk tee selleni, et saavutada EL-i 2009. aasta keskmine tase – 2,01% – või põhjanaabrite rekordiline 3,96%, millega viimased edestavad nii USA-d kui ka Jaapanit.
Teadus- ja arendustegevus ettevõtetes
27. juuni 2011
Ettevõtlus. Business (lk 20)
Eesti ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutused jõudsid 2009. aastal sisemajanduse koguproduktiga võrreldes enneolematu taseme – 0,64%-ni, seda hoolimata kulutuste tegelikust marginaalsest langusest.
Innovatsioon
29. aprill 2011
Eesti. Arve ja fakte 2011 (lk 46)
2008. aasta innovatsiooniuuringu (Community Innovation Survey) andmed näitasid, et Eesti kuulub ettevõtete uuenduslikkuselt jätkuvalt Euroopa Liidu juhtivate riikide hulka, seda nii uuenduslike ettevõtete osatähtsuse, innovatsioonialase koostöö kui ka innovatsioonikulutuste ja müügitulu suhte järgi. Euroopa Liidu riikide pingerida uuenduslike ettevõtete osatähtsuse järgi oli 2008. aastal: Saksamaa 79,9%, Luksemburg 64,7%, Belgia 58,1%, Portugal 57,8%, Iirimaa 56,5% ja kuuendana Eesti 56,4%.
Uuenduslikkus luubi all
30. september 2010
Aavo Heinlo – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/10. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 53)
Värskeimal Euroopa innovatsiooni tulemuskaardil (European … 2010: 13) paiknes Eesti nn järelejõudvate riikide rühmas ja Eesti innovatsiooniindeks oli ainukesena Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest Euroopa Liidu keskmisega võrdsel tasemel. Alles kuus aastat tagasi platseerus Eesti selgelt mahajääjate hulka (European … 2004: 5). Radikaalset muutust selgitab asjaolu, et Eesti innovatsiooniindeksi aastakeskmine juurdekasv on viimase viie aasta jooksul olnud üks Euroopa kõrgemaid — 5,5%.
Eesti edemused ja vajakajäämised innovatsiooni tulemuskaardil
31. märts 2009
Aavo Heinlo – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/09. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 32)
Alates 2000. aastast mõõdab Euroopa Komisjon riikide uuendussuutlikkust Euroopa innovatsiooni tulemuskaadi abil. Eesti on liikunud sellel tulemuskaardil mahajääjate hulgast keskmike hulka. Edu pant on olnud ettevõtete suur uuenduslikkus ja väljapaistvad haridusnäitajad. Vajaka jääb patentidest, doktorikraadi kaitsjaist ja elukestvast õppest osavõtjaist.
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)