Hariduselus naised spurdivad, mehed sörgivad?
31. oktoober 2011
Rain Leoma – Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? Mans Home is the World, Womans World is her Home? (lk 100)
Sooline lõhe hariduses on tänapäeva lääne ühiskonnas tähtis teema. Kui ajalooliselt oli ligipääsharidusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siistänapäeva maailmas on see tendents muutunud. Euroopas on naiste osatähtsus kõrghariduseshakanud järjest suurenema ja see tõstatab küsimusi, miks mehed ei suuda naistega konkureeridaja kas selliste trendide jätkudes on oht, et tulevikus on suur hulk mehi vähem haritud kui naised.Naiste aktiivne osalemine hariduse omandamises on väga positiivne, kuid probleem on justmeeste vähene hariduselus osalemine võrreldes naistega. Joonis nr 1 näitab meesteosatähtsuse muutumist Eesti tasemehariduses pärast taasiseseisvumist. Jooniselt nähtub, etsooline erinevus ei ole kõikidel tasemetel ühtlane – suhtarvudes järjest rohkem meessoost õpilasiomandab kutseharidust ja naissoost õpilasi kõrgharidust. Siinses artiklis vaadeldakse meeste janaiste haridusteed ja püütakse juhtida tähelepanu sellele, millal sooline segregatsioon tekib.Samal ajal üritatakse põhjendada ka teatavaid trende ja nende muutusi. Niisiis annab artikkelülevaate taasiseseisvumisjärgse aja hariduselust.
Haridus
29. juuli 2011
Karolin Kõrreveski – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 69)
Peatükis on esitatud haridusasutuste, õppijate, koolide vastuvõtu ja lõpetanute statistikat eri õppeastmetel peamiselt 2006.–2010. aasta kohta. 2010/2011. õppeaasta alguses oli tasemehariduse omandajaid 243 100. Neist 60% omandas üldharidust, 12% kutseharidust ja 28% kõrgharidust.
Haridustase
29. aprill 2011
Eesti. Arve ja fakte 2011 (lk 16)
Eesti inimeste haridustase on viimasel kümnendil järjest tõusnud. Vähemalt teise taseme haridusega inimeste osatähtsus 25–64-aastaste hulgas on kasvanud 86%-lt 2000. aastal 89%-ni 2010. aastal. Eesti inimesed on haritumad võrreldes teiste Euroopa Liidu riikide elanikega. 2009. aastal oli ainult Tšehhis, Leedus ja Slovakkias see näitaja veel kõrgem.
Täiskasvanute tasemehariduses õppimine
30. juuni 2009
Tiiu-Liisa Rummo – Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/09. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 75)
Õppivad täiskasvanud on olulised, sest nad suurendavad ühiskonnamajanduskapitali. Ei piisa vaid laste ja noorte õppimisest, sedapeaksid tegema ka kesk- ja vanemaealised inimesed, sest see onteadmistepõhise ühiskonna eeldus. Kogu maailm tõdeb, et lühikeseõpiperioodi jooksul omandatud haridusest ei piisa enam kogu eluks.
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)