Eesti piirkondlik areng. 2012. Regional Development in Estonia
30. november 2012
Eesti piirkondlikku arengut käsitlev analüütiline kogumik annab ülevaate rahvastikus, keskkonnas, sotsiaalelus ja majanduses toimunud muutustest ning nende piirkondlikest erijoontest. Analüüsitakse Eesti regionaalarengu strateegias seatud eesmärkide täitmist. Seekordne kogumik keskendub haridusele. Väljaannet ilmestavad rohked joonised ja teemakaardid. Andmete tõlgendamist hõlbustavad peamiste näitajate määratlused koos metoodiliste selgitustega. Kogumikule on lisatud CD e-väljaandega „Piirkondlik portree Eestist“. Mõeldud piirkondlikust arengust huvitatuile.
Eesti elanik veedab viiendiku elust koolipingis
4. oktoober 2012
Karolin Kõrreveski – Statistikablogi
Oodatava eluea tõus pikendab oluliselt kolme põhilist etappi inimese elus — kooliaega, tööelu ja pensionipõlve. 2011. aastal oli Eestis oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat ning 6–25-aastaste keskmine oodatav õpiaeg 14 aastat ja 6 kuud, mis tähendab, et ligi viiendik oma elust pühendatakse kooliskäimisele.
Haridus
27. juuli 2012
Karolin Kõrreveski – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 65)
Peatükis on esitatud haridusasutuste, õppijate, koolidesse vastuvõetute ja lõpetanute statistikat eri õppeastmetel peamiselt aastate 2007–2011 kohta. 2011/2012. õppeaasta alguses omandas tasemeharidust 237 636 õpilast. Üldhariduse omandajaid oli 142 983, kutsehariduse omandajaid 27 046 ja kõrghariduse omandajaid 67 607.
Haridus
14. mai 2012
Eesti. Arve ja fakte 2012 (lk 16)
Eestis oli 2010/11. õppeaasta alguses 629 tasemehariduse omandamist või mal davat õppeasutust ja neis õppis kokku 243 100 õpilast. Neist 60% omandas üldharidust, 12% kutseharidust ja 28% kõrgharidust. 10 aastat varem oli Eestis 783 õppeasutust, kus omandas haridust 303 900 õpilast. Nii õppeasutuste kui ka õpilaste arv on vähenenud ligi 20%.
Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmisest OECD näitajate põhjal
30. detsember 2011
Karolin Kõrreveski – Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/11. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 28)
ÜRO Euroopa Majanduskomisjon, Majandusliku Koostöö ja ArenguOrganisatsioon (OECD) ning Eurostat tegelevad säästva arengu ja heaolumõõtmise arendamisega. See tegevus tuleneb eesmärgist edendada poliitikaidsuunas, mis tagaks ühiskonna jätkusuutlikkuse ja inimeste heaolu. 2011. aastamais avaldatud OECD parema elu indeksi ning oktoobris ilmunud raporti“Kuidas elu läheb?” alusel on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaoluüheteistkümnes erinevas kategoorias. Käesoleva artikli eesmärk on andaülevaade, millised on need rahvusvaheliselt väljatöötatud heaolu näitajad, miksjust need iseloomustavad kõige paremini heaolu taset riigis ning milliseidandmeallikaid kasutatakse nende leidmiseks.
Haridus
29. detsember 2011
Ene-Margit Tiit – Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust (lk 123)
Eestlased on harjunud pidama ennast haritud rahvaks ja seda Joonis 60. Eestimaa linnade eestlased kirjaoskuse järgi, 1881 õigusega, sest ÜRO andmetel kuulume haridusnäitajate poolest maailma esikümnesse või selle piirile. Aga nagu teada, pole see alati nii olnud. Emakeelne haridus piirdus eestlaste jaoks aastasadade vältel üksnes kõige madalamate tasemetega ja nii kesk- kui ka kõrghariduse uksed olid maarahvale suletud kuni eelmise sajandi alguseni. Hariduse saamise võimalus seos tus väga sageli ümberrahvastumisega.
Hariduse peegeldus täiskasvanueas
31. oktoober 2011
Karolin Kõrreveski – Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? Mans Home is the World, Womans World is her Home? (lk 111)
Õppimine ei lõppe tänapäeval mitte pärast keskkooli ega ülikooli, vaid toimub edasi nii tööl kui kavabal ajal. Pidev enesetäiendamine on vajalik, et tööturul edukalt konkureerida. Samamoodi naguon suurenenud haritud tööjõu nõudlus, on kasvanud haritud tööjõu pakkumine. Nii nagu teistesriikides, kus on palju haritud tööjõudu, on ka Eestis tööturul tihe konkurents. Ligikaudu 90% Eestitööjõust on vähemalt keskharidusega ja 37% kõrgharidusega. Juba ammu on teada fakt, etnaiste haridustase on kõrgem kui meestel. Kuidas aga kajastub see tööelus ja kas naisteaktiivsem osalus hariduses on nähtav ka täiskasvanuõppes?
Hariduselus naised spurdivad, mehed sörgivad?
31. oktoober 2011
Rain Leoma – Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? Mans Home is the World, Womans World is her Home? (lk 100)
Sooline lõhe hariduses on tänapäeva lääne ühiskonnas tähtis teema. Kui ajalooliselt oli ligipääsharidusele ja eriti hariduse kõrgematele astmetele paremini kättesaadav just meestele, siistänapäeva maailmas on see tendents muutunud. Euroopas on naiste osatähtsus kõrghariduseshakanud järjest suurenema ja see tõstatab küsimusi, miks mehed ei suuda naistega konkureeridaja kas selliste trendide jätkudes on oht, et tulevikus on suur hulk mehi vähem haritud kui naised.Naiste aktiivne osalemine hariduse omandamises on väga positiivne, kuid probleem on justmeeste vähene hariduselus osalemine võrreldes naistega. Joonis nr 1 näitab meesteosatähtsuse muutumist Eesti tasemehariduses pärast taasiseseisvumist. Jooniselt nähtub, etsooline erinevus ei ole kõikidel tasemetel ühtlane – suhtarvudes järjest rohkem meessoost õpilasiomandab kutseharidust ja naissoost õpilasi kõrgharidust. Siinses artiklis vaadeldakse meeste janaiste haridusteed ja püütakse juhtida tähelepanu sellele, millal sooline segregatsioon tekib.Samal ajal üritatakse põhjendada ka teatavaid trende ja nende muutusi. Niisiis annab artikkelülevaate taasiseseisvumisjärgse aja hariduselust.
Haridus
29. juuli 2011
Karolin Kõrreveski – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 69)
Peatükis on esitatud haridusasutuste, õppijate, koolide vastuvõtu ja lõpetanute statistikat eri õppeastmetel peamiselt 2006.–2010. aasta kohta. 2010/2011. õppeaasta alguses oli tasemehariduse omandajaid 243 100. Neist 60% omandas üldharidust, 12% kutseharidust ja 28% kõrgharidust.
Haridustase
29. aprill 2011
Eesti. Arve ja fakte 2011 (lk 16)
Eesti inimeste haridustase on viimasel kümnendil järjest tõusnud. Vähemalt teise taseme haridusega inimeste osatähtsus 25–64-aastaste hulgas on kasvanud 86%-lt 2000. aastal 89%-ni 2010. aastal. Eesti inimesed on haritumad võrreldes teiste Euroopa Liidu riikide elanikega. 2009. aastal oli ainult Tšehhis, Leedus ja Slovakkias see näitaja veel kõrgem.
Täiskasvanute tasemehariduses õppimine
30. juuni 2009
Tiiu-Liisa Rummo – Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/09. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 75)
Õppivad täiskasvanud on olulised, sest nad suurendavad ühiskonnamajanduskapitali. Ei piisa vaid laste ja noorte õppimisest, sedapeaksid tegema ka kesk- ja vanemaealised inimesed, sest see onteadmistepõhise ühiskonna eeldus. Kogu maailm tõdeb, et lühikeseõpiperioodi jooksul omandatud haridusest ei piisa enam kogu eluks.
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)