Väljaanded ja artiklid

2011. aastal jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks hinnanguliselt 2,46 miljonit välisturisti, neist 1,8 miljonit kasutas majutusettevõtete teenuseid. Majutatud välisturistide arv on viimase kümne aastaga kahekordistunud.

Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas välisturism 2011. aasta kokkuvõttes Euroopas 6%. Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse reisinute arv kasvas sealhulgas 8%. Reisimisaktiivsus kajastus ka Eesti turismis. 2011. aastal jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks hinnanguliselt ligi 2,46 miljonit turisti – 16% enam kui 2010. aastal. Eesti Panga andmetel sai Eesti välisturismist tulu 1,2 miljardit eurot (turismiteenuste eksport), millest 897 miljonit eurot olid väliskülastajate Eestis tehtud kulutused. Võrreldes 2010. aastaga kulutasid väliskülastajad mullu Eestis 11% rohkem ehk 87 miljonit eurot.

Eesti majutusettevõtetes peatus 2011. aastal 2,7 miljonit sise- ja välisturisti, mis on 13% rohkem kui aasta varem ning on kõigi aegade rekordtulemus Eestis. Välisturistid moodustasid ligi kaks kolmandikku majutusteenuseid kasuta nud turistide koguarvust. Kokku kasutas 2011. aastal majutusettevõtete teenu seid 1,8 miljonit välisturisti ehk 16% rohkem kui 2010. aastal. Välisturistid veetsid majutus ettevõtetes kokku 3,7 miljonit ööd ehk 17% enam kui aasta varem. Kuna ööbimiste arv kasvas rohkem kui majutatute arv, oli majutusettevõtetes viibimise keskmine kestus eelmise aastaga võrreldes veidi pikem. Nii puhkuse- kui tööreiside väliskülastajad jäid Eestisse kauemaks kui 2010. aastal. Soomest saabus 47%, Venemaalt 11%, Saksamaalt 6% ning Rootsist ja Lätist kummastki 5% majutusettevõtetes peatunud välisturistidest. 2010. aastaga võrreldes saabus turiste rohkem nii lähiriikidest kui ka paljudest kaugematest riikidest. Kõige enam suurenes Venemaa turistide arv – 61 000 turisti ehk 43% võrra. Venemaa turistide seas olid jätkuvalt populaarsed aastavahetusreisid – jaanuaris väisas Eesti majutusettevõtteid 30 000 Venemaa turisti.

Turismi arengu alguseks Eestis võib pidada 19. sajandi esimest poolt, mil alustati suvitus- ja ravivõimalusi pakkuvate kuurortide rajamist. Turismipiirkondadeks kujunesid Haapsalu ja Kuressaare, Pärnu ja Narva-Jõesuu ning Tallinn. Need turismipiirkonnad pole oma mainet minetanud ka kaks sajandit hiljem. Nagu tänapäeval, mõjutas ka sajandite eest turismi arengut oluliselt transpordiühendus. Laevaühenduste avamine ja Tallinna–Peterburi raudtee ehitamine muutis Eesti kuurordid Vene aristokraatide, kaupmeeste ja haritlaste hulgas hinnatud väljasõidupaikadeks.

Maailma Turismiorganisatsiooni esialgsetel andmetel 2010. aastal reisimisaktiivsus maailmas suurenes ja see kajastus ka Eesti turismis. 2010. aastal jäi Eestisse kauemaks kui üheks päevaks 2,1 miljonit turisti – 12% rohkem kui aasta varem ning rohkem kui ühelgi varasemal aastal. Eesti Panga andmetel sai Eesti välisturismist tulu 1,08 miljardit eurot (turismiteenuste eksport), millest 815 miljonit eurot olid väliskülastajate Eestis tehtud kulutused. Võrreldes 2009. aastaga kulutasid väliskülastajad 2010. aastal Eestis 34,9 miljonit eurot ehk 4,5% rohkem.

Eesti majutusettevõtetes peatus 2010. aastal 2,4 miljonit sise- ja välisturisti, mis on 12% rohkem kui aasta varem.