Elamumajandus
27. juuli 2012
Marin Tasuja – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 325)
Peatükis on esitatud 2008.–2012. aasta elamufondi statistikat (andmed on aasta alguse seisuga). 2012. aasta alguses oli Eestis 657 820 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,5 miljonit ruutmeetrit. Uute eluruumide arv oli vaadeldud perioodi väikseim – vaid 0,3% kogu elamufondist.
Kinnisvara
27. juuli 2012
Kadi Leppik – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 331)
Kinnisvaraturg ja selle areng kajastavad riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. 2000. aastate esimesel poolel toetasid kinnisvara ostjate ja müüjate aktiivsust pankade liberaalne laenupoliitika ning soodne majanduskeskkond. Euroopa Liiduga ühinemise järel muutus Eesti kinnisvaraturg atraktiivseks ka välisostjatele. Kuni 2006. aastani kasvas kinnisvara ostu-müügitehingute arv keskmiselt 30–40% aastas ja nende väärtus üle 40% aastas. Kinnisvarahinnad saavutasid lae 2006. aastal, millele järgnes märkimisväärselt kiire langus.
Elamumajandus
29. juuli 2011
Marin Tasuja – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 331)
Peatükis on esitatud 2007.–2011. aasta elamufondi statistikat (andmed on aasta alguse seisuga). 2011. aasta alguses oli Eestis 655 900 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,3 miljonit ruutmeetrit. Uusi eluruume oli vaid 0,4% kogu elamufondist.
Kinnisvara
29. juuli 2011
Olga Smirnova – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 337)
Kinnisvaraturg ja selle areng kajastavad riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. 2000. aastate esimesel poolel toetasid kinnisvaraturu ostjate ja müüjate aktiivsust pankade liberaalne laenupoliitika ning soodne majanduskeskkond. Euroopa Liiduga ühinemine tegi Eesti kinnisvaraturu atraktiivseks ka välisostjatele. Kuni 2007. aastani kasvas kinnisvara ostu-müügitehingute arv keskmiselt 30–40% aastas ja nende väärtus üle 40% aastas. Kinnisvara hinnad saavutasid lae 2007. aastal, millele järgnes märkimisväärselt kiire langus ja 2010. aastal oli ostu-müügitehingute keskmine väärtus ligi poole (48%) väiksem kui 2007. aastal.
Eesti kinnisvaraturg muutuste keerises
30. juuni 2011
Olga Smirnova – Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/11. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 57)
Aastad 2007–2010 olid kinnisvaraturul raskete otsuste ja muutuste aeg. 2007. aastal hakkas kinnisvara tehingute arv ja väärtus tasapisi langema, maailma majanduse olukord halvenes. Eestis prognoositi majanduskasvu aeglustumist ja pehmet maandumist, kuid mitte valusat kukkumist, mis toimus 2008.–2009. aastal.
Kinnisvaraalane tegevus. Kinnisvaratehingud
27. juuni 2011
Ettevõtlus. Business (lk 118)
Kinnisvaraturg oli 2009. aastal langev, seda näitavad ka kinnisvaraettevõtete majandustulemused. Sektori müügitulu, hõivatute arv, bilansimaht ning investeeringud vähenesid eelneva aastaga võrreldes. Puhaskasum asendus juba 2008. aastal kahjumiga, mis suurenes 2009. aastal kaks korda võrreldes 2008. aastaga. Tõusuaastatel aitas kinnisvaraturu kiirele kasvule kaasa odava laenuraha kättesaadavus ning sisenõudlus. Kinnisvarasektor, mis sõltub suuresti just kohalikust majandusest ja laenuvõimest, sai krediidivõimaluste ahenedes ja muude ebasoodsate majandustingimuste tõttu tugeva tagasilöögi, millest toibumine võtab aega.
Elamuehitus- ja kinnisvaraturu areng viimasel kümnendil
31. detsember 2009
Olga Smirnova, Merike Sinisaar – Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/09. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 7)
Ehitus ja kinnisvara on need kaks valdkonda, mis annavad juba mitu aastat kõneainet paljudele. Aastatel 2003–2007 räägiti põhiliselt ehitus- ja kinnisvarabuumist. Viimasel kahel aastal on neist valdkondadest aga räägitud kui tegevusaladest, mis on sügavas kriisis.
Elamuehitus- ja kinnisvaraturu areng viimasel kümnendil
31. detsember 2009
Olga Smirnova, Merike Sinisaar – Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/09. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 7)
Ehitus ja kinnisvara on need kaks valdkonda, mis annavad juba mitu aastat kõneainet paljudele. Aastatel 2003–2007 räägiti põhiliselt ehitus- ja kinnisvarabuumist. Viimasel kahel aastal on neist valdkondadest aga räägitud kui tegevusaladest, mis on sügavas kriisis.
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)