Rahvamajanduse arvepidamine

Väljaanded ja artiklid

Rahvamajanduse arvepidamine

artikkel
Annika Laarmaa
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 71)

2016. aasta teises pooles tugevnes Eesti majanduskasv, sisemajanduse koguprodukti suurenemisse panustas enamik tegevusalasid. Samuti suurenes nii sise- kui ka välisnõudlus. Kuigi sisenõudlust pidurdas ikka veel investeeringute langus, püsisid eratarbimiskulutused suured.

Väljaande kaas

Loe edasi

Eesti majanduse käekäik Euroopa mittefinantskontode taustal

artikkel
Robert Müürsepp
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 61)

Sisemajanduse koguprodukti (SKP) kõrval arvestatakse rahvamajanduse arvepidamises hulganisti muidki näitajaid, mis annavad olulist lisainfot piirkonna heaolu hindamisel ning võivad sellest tulenevalt muuta märkimisväärselt arusaama majanduses valitsevatest trendidest. Artikkel annab ülevaate selle arvepidamise mittefinantskontode süsteemist ning võrdleb Eesti näitajaid teiste Euroopa Liidu riikide näitajatega.

Väljaande kaas

Loe edasi

Rahvamajanduse arvepidamine

artikkel
Annika Laarmaa
– Eesti statistika aastaraamat. 2016. Statistical Yearbook of Estonia (lk 185)

2015. aastal oli Eesti majanduse kasvutempo üks Euroopa Liidu aeglasemaid. Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv aeglustus möödunud aastal hinnamuutuste mõju arvestades 1,1%-ni. Eestist tagapool oli meie lähinaaber Soome koos Austria, Itaalia ja Kreekaga. Euroopa Liidu (EL) majandus kokku kasvas 2,0%.

Väljaande kaas

Loe edasi

Sisemajanduse koguprodukt

artikkel
Eesti. Arve ja fakte 2016 (lk 28)

Eesti majandus kasvas 2015. aastal 1,1%. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega oli see üks aeglasemaid kasvutemposid.

Väljaande kaas

Loe edasi

Pärnu maakonna majandusareng

artikkel
Märt Leesment
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/16. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 45)

Artikkel annab ülevaate Pärnu maakonna majandusarengust ning hindab maakonna konkurentsivõimet Eestis. Eesmärk on esile tuua maakonna majandusnäitajad, nende muutus aastail 2000–2015 ning majandusarengu peamised kitsaskohad.

Väljaande kaas

Loe edasi

Kui suur on Eesti varimajandus?

Statistikablogi
Robert Müürsepp

Varimajandus on keeruline majandusnähtus, mille puhul ei ole uurijad alati üksmeelel, mida varimajanduse all silmas pidada ja kuidas seda mõõta. 2014. aastal moodustas varimajandus Eesti SKP-st erinevate metoodikate järgi 3–26%.

Diagramm: Hinnangud varimajanduse osatähtsusele Eesti SKP-s, 2009-2015

Loe edasi

Eesti regionaalne areng piirkondliku lisandväärtuse järgi

artikkel
Robert Müürsepp
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/15. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 6)

Nii, nagu on riigi arengu jälgimiseks vaja silmas pidada mitmesuguseid näitajaid, tuleb sama teha ka piirkondlikul tasandil. Regiooni arengu pidev jälgimine ja võrdlus teiste piirkondadega võimaldab teha paremaid otsuseid tuleviku tegevuste kohta ja seada arengusihte. Kui majandusnäitajate puhul saame riigi tasandil rääkida lisandväärtusest ehk sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja sellega seotud näitajate olulisusest, siis regionaalsel tasandil võib piirkondliku arengu jälgimiseks kasutada regionaalset sisemajanduse koguprodukti (RSKP)

Väljaande kaas

Loe edasi

Rahvamajanduse arvepidamine

artikkel
Eesti statistika aastaraamat. 2015. Statistical Yearbook of Estonia (lk 187)

2014. aastal kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt. Samal ajal oli Läti ja Leedu majanduskasv endiselt kiirem. Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv aeglustus möödunud aastal hinnamuutuste mõju arvestades 2,1%-ni, Euroopa Liidu (EL) majandus kokku kasvas 1,3%.

Väljaande kaas

Loe edasi

Sisemajanduse koguprodukt

artikkel
Eesti. Arve ja fakte 2015 (lk 28)

Eesti majandust iseloomustas kogu 2014. aasta vältel aeglane, kuid stabiilne kasv. Kokku kasvas Eesti SKP 2014. aastal 2,1%, mis oli suurem kui Euroopa Liidu liikmesriikide majanduse keskmine kasv.

Väljaande kaas

Loe edasi

Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development

väljaanne
Kuidas edeneb Eesti säästva arengu riikliku strateegia „Säästev Eesti 21” (SE21) nelja eesmärgi – heaolu kasv, sidus ühiskond, eesti kultuuriruumi elujõulisus ja ökoloogiline tasakaal – saavutamine? Kogumik koondab 69 säästva arengu näitajat, mille abil vaadeldakse strateegias seatud eesmärkide poole püüdlemist just Eesti säästva arengu kontekstis. Iga näitaja kohta on peale olukorra analüüsi kirjeldatud ka asjakohasus SE21 kontekstis ja meetmed lähtuvalt riigis kehtivatest arengu- ja tegevuskavadest. Kogumik valmib koostöös Riigikantselei strateegiabürooga. Kuigi fookus on säästva arengu vaatenurgast olulistel teemadel, pakub kogumik lugemist kõigile, keda huvitab Eesti areng.
Väljaande kaas

Loe edasi