Väljaanded ja artiklid

2011. aastal oli Eesti sisemajanduse koguprodukti kasv Euroopa Liidu keskmisest märksa kiirem. Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv kiirenes mullu hinnamuutuse mõju arvestades 7,6%-ni, Euroopa Liidu (EL) keskmine kasv aga oli 1,5%. Eesti SKP kasvu vedas aasta esimeses kolmes kvartalis peamiselt töötlev tööstus, mille kasv oli kiire tänu kaupade väljaveole. Aasta viimases kvartalis selle tegevusala lisandväärtuse kasv siiski aeglustus ja panus SKP kasvu vähenes järsult. Töötleva tööstuse kasvu toetanud kaupade väljaveo kasvutempo aeglustus peamiselt arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise vähenemise tõttu. Ekspordi kasvu aeglustumine pidurdas SKP suurenemist märgatavalt. Teisel poolaastal hakkasid majanduskasvu enim panustama ehituse ning info ja side tegevusala. Ehituses tulenes kasv peamiselt hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöödest, info ja side tegevusalal põhiliselt infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniteenuste lisandväärtuse kiirest kasvust. Oluline mõju oli ka käibe- ja aktsiisimaksu laekumise kasvul.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2011. aastal Euroopa liikmesriikidest kõige kiiremini – varasema aastaga võrreldes 7,6%.

2010. aastat iseloomustab sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvu järkjärguline taastumine. Möödunud aastal oli Eesti SKP jooksevhindades 14,5 miljardit eurot. Pärast 2009. aasta kiiret kahanemist kasvas SKP 2010. aastal hinnamuutuse mõju arvestades 3,1%. Euroopa Liidu (EL) keskmisest (1,8%) oli Eesti SKP kasv kiirem.

Pakkumise ja kasutamise tabelid (PKT) moodustavad lahutamatu osa Eesti rahvamajanduse arvepidamise süsteemist. Alates referentsaastast 2000 koostatakse pakkumise ja kasutamise tabelid jooksevhindades regulaarselt iga aasta kohta ning sisend-väljundtabelid toodete järgi iga viie aasta tagant (2000, 2005 jne). Lõplik pakkumise ja kasutamise raamistikus arvestatud aastane sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades avaldatakse 36 kuud pärast referentsaastat.

2008. –2009. aasta talvel langes maailma majandus kriisi, mida peetakse rängimaks pärast Teist maailmasõda. Euroopa Liidus oli kõige raskem olukord Balti riikides, kus üleilmsele fi nantskriisile oli eelnenud majanduse ülekuumenemine ja kinnisvarabuum, millele omakorda järgnes sisemajanduse nõudluse kokkukukkumine. Eesti majandus langes järsult kogu 2009. aasta vältel. Võrreldes eelnenud aastaga vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 13,9%. Majanduslanguse madalseis jäi II kvartalisse, seejärel SKP vähenemine tasapisi aeglustus.