Statistika
Viimati avaldatud
Avaldamiskalender
Põhinäitajad
Valdkonnad
Loendused
Tooted
Andmebaas
Valmistabelid
Pressiteated
2012
2011
2010
2009
2008
Väljaanded
Kaardid
Jätkusuutlikkuse näidikulaud
Koolinurk
Piirkondliku statistika portaal
Rahvastikupüramiid
Statistics eXplorer
Tarbijahinnaindeksi kalkulaator
Personaalse hinnaindeksi kalkulaator
Ostujõu kalkulaator
Avalikud andmefailid
Teenused
Metaandmed
Rahvusvaheline statistika
Eesti piirkondlik areng 2012
Ostujõu kalkulaator
Statistikablogi
Eesti piirkondlik areng 2011
Avaleht Sisukaart Otsing Tagasiside RSS
Statistika Andmete esitamine Organisatsioon Statistikanõukogu eSTAT Andmebaas FacebookStatistikablogiTwitterSlideshare
Rahvaloenduse tulemused alates 12.12.12
Asukoht: Statistika > Tooted > Pressiteated > 2010 In English
Uuendatud: 26. mai 2010 PDF fail DOC fail

Eestist rändas mullu välja üle 4600 inimese

Esialgsetel andmetel rändas 2009. aastal Eestist välja 4647 inimest ja Eestisse immigreerus 3643 inimest, teatab Statistikaamet. Alates taasiseseisvumisest on Eesti väljaränne ületanud sisserännet.

Sisseränne jäi 2009. aastal eelmise aasta tasemele, kuid väljaränne suurenes ligikaudu 200 inimese võrra. Väljaränne suurenes just meeste hulgas. Sisse- ja väljarännanute hulgas oli enim 20ndates eluaastates noori. Peamistelt rännati Soome, Venemaale, Rootsi, Suurbritanniasse ning Saksamaale. Eestisse immigreeruti lisaks eelnevalt mainitud riikidele ka Lätist ning Ukrainast.

Eesti-sisene ränne (elukohavahetus, mis ületab maakonna, linna või valla piire) suurenes 2009. aastal eelmise aastaga võrreldes ligi viiendiku ja jõudis 2007. aasta tasemele, kui aastas vahetas üle maakonna, linna või valla piiri elukohta ligikaudu 37 500 inimest. Rekordiliselt kasvatas ränne Alajõe valla elanike arvu — aastaga ligi poolteist korda (44%). Kuid kuna rändesündmuste puhul on aluseks uue elukoha registreerimine rahvastikuregistris, siis mõjutas Alajõe valla rännet hoopis 2009. aasta valimiste eel toimunud massiline sisseregistreerimine ning tõenäoliselt kõikidel juhtudel reaalset sisserännet valda siiski ei toimunud.

Seega on Eesti-sisese rände puhul suurimateks tõmbekeskusteks jätkuvalt Tallinna ja Tartu lähivallad kuhu kolitakse nii linnast kui ka maakondade äärealadelt. 2009. aastal oli suurim positiivne rändesaldo Rae vallas (sisseränne ületas väljarännet 786 inimese võrra), mille elanike arv kasvas rände tõttu ligikaudu 7%. Enim kaotasid aga rände tõttu rahvastikku Kareda ning Saare vald (kumbki ligi 4%).

Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire. Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu.

Nõukogudeaegse rahvastiku registreerimise süsteemi kasutamise lõpetamise järel kaotati 1990ndate alguses elukoha registreerimise kohustus Eestis. Kuni 2005. aastani ei olnud toimivat uut süsteemi ja seetõttu langes sellel perioodil Eesti rahvastiku rände- ja elukoha andmete usaldusväärsus. Alates 2006. aastast on rändeandmete kvaliteet paranenud.

Põhjalikum ülevaade statistikablogis.

Välisränne, 2004–2009

Diagramm: Välisränne, 2004–2009

Täpsem teave:

Helerin Rannala
Juhtivstatistik
Rahvastikustatistika talitus
Statistikaamet
Tel 625 8487

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

EFQM: Committed to Excellence
Statistikaamet
Endla 15, 15174 Tallinn
Autoriõigus: Statistikaamet 2012
Andmete kasutamisel palume viidata allikale
Statistikainfo: Skype, tel +372 625 9300, e-post 
Andmeesitaja klienditugi: tel +372 625 9100, e-post