Statistika
Viimati avaldatud
Avaldamiskalender
Põhinäitajad
Valdkonnad
Loendused
Tooted
Andmebaas
Valmistabelid
Pressiteated
2013
2012
2011
2010
2009
2008
Väljaanded
Kaardid
Jätkusuutlikkuse näidikulaud
Koolinurk
Piirkondliku statistika portaal
Rahvastikupüramiid
Statistics eXplorer
Tarbijahinnaindeksi kalkulaator
Personaalse hinnaindeksi kalkulaator
Ostujõu kalkulaator
Avalikud andmefailid
Teenused
Metaandmed
Rahvusvaheline statistika
Teadustööd
Minifacts about Estonia 2013
Ostujõu kalkulaator
Statistikablogi
Eesti piirkondlik areng 2011
Rahvusvaheline statistika-aasta
Avaleht Sisukaart Otsing Tagasiside RSS
Statistika Andmete esitamine Organisatsioon Statistikanõukogu eSTAT Andmebaas FacebookStatistikablogiTwitterSlideshare
Rahvaloenduse tulemused
Asukoht: Statistika > Tooted > Pressiteated > 2010 In English
Uuendatud: 6. september 2010 PDF fail DOC fail

Eestimaalastest rohkem söövad kartulit vaid lätlased ja leedukad

Eesti elanik tarbib päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi, teatab Statistikaamet. Nii selgub Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi DAFNE (Data Food Networking) põhjal, mis alates tänavu sügisest sisaldab ka Eesti andmeid.

Ka kala ja köögivilja tarbimine oli Eestis väiksem kui Lätis ja Leedus ning jätkuvalt väiksem kui see tervise seisukohalt soovituslik oleks. Puuviljade tarbimine on Eestis viimastel aastatel järjest suurenenud, kuid siiski tunduvalt väiksem kui näiteks Lõuna-Euroopa riikides Kreekas ja Portugalis. Piimatooteid armastavad aga Eesti elanikud aasta-aastalt üha rohkem. Põhjuseks võib olla ka piimatoodete üha laienev valik. Suhkrutarbimine oli 2003. aastal Eestis teiste Euroopa riikidega võrreldes suurim. Siin võis olla põhjuseks asjaolu, et peljates hinnatõusu enne Euroopa Liitu astumist, varusid Eesti elanikud suurtes kogustes suhkrut. Praeguseks on Eesti suhkrutarbimine stabiliseerunud ja jäänud Euroopa riikide keskmisele tasemele. Toidurasvade (rasvainete) tarbimine on Eestis aastate jooksul veidi vähenenud ning jääb oluliselt alla näiteks Kreekale, kes tänu oliiviõli tarbimisele on Euroopas toidurasvade tarbimises esirinnas.

Eestis erineb linnas elava leibkonna ning maaleibkonna toidutarbimine. Linnaleibkond sööb enam puuvilju, pähkleid, mittealkohoolseed jooke, mahlu ning oliiviõli. Maaleibkond aga rohkem kartulit, piima, teravilja- ja lihatooteid, samuti suhkrut ja maiustusi.

DAFNE andmebaas (http://www.hhf-greece.gr/dafnesoftweb/Main.aspx?type=multi) võimaldab vaadelda nii eri riikide kui ka riigi-siseseid toidutarbimise trende aastate kaupa, samuti leibkonna hariduse, koosseisu jms näitajate järgi. Eesti puhul on kasutatud Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2003.–2007. aasta andmeid.

Eesti toidutarbimise trendidest saab põhjalikuma ülevaate Statistikaameti veebilehel avaldatud raportist Statistika > Valdkonnad > Sotsiaalelu > Leibkonnad > Muu informatsioon (http://www.stat.ee/dokumendid/45652).

Toidutarbimine riigiti*

Diagram: Toidutarbimine riigiti

* Joonisel on Eesti ja Leedu puhul kasutatud 2007. aasta andmeid, teiste riikide puhul viimast võimalikku aastat. Sarnase toidutarbimisharjumustega Balti riike on võrreldud Lõuna-Euroopa riikide Portugali ja Kreekaga, et joonistuksid välja suuremad erinevused riikide toidutarbimises.

Täpsem teave:

Piret Tikva
Juhtivstatistik
Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
Statistikaamet
Tel 625 9237

EFQM: Committed to Excellence
Statistikaamet
Endla 15, 15174 Tallinn
Autoriõigus: Statistikaamet 2013
Andmete kasutamisel palume viidata allikale
Statistikainfo: Skype, tel +372 625 9300, e-post 
Andmeesitaja klienditugi: tel +372 625 9100, e-post