Esialgsetel andmetel on loomulik iive napilt negatiivne

2010. aastal registreeriti 15 842 sündi, see on 79 sündi rohkem kui 2009. aastal. Surmasid registreeriti 15 847, mis on 234 võrra vähem kui aasta varem. Abielusid sõlmiti 5091 ja lahutati 2994, vastavalt 271 ja 194 vähem, kui 2009. aastal.

Surmade arv on kolm aastat järjest kiiresti langenud, oodatav eluiga hüppeliselt kasvanud ja eakate hulk rahvastikus tõusnud. Selle tõttu on saavutatud loomuliku iibe tasakaal. Sündide arv on juba neli aastat olnud suhteliselt stabiilne ― summaarne sündimuskordaja, mis näitab keskmist sündide arvu viljakas eas naise kohta, on pisut kõrgem kui 1,6. See näitab, et praegune iibe tasakaal ei taga pikemas perspektiivis Eesti rahvastiku püsimist. Rahvastiku taastootmise taseme saavutamiseks peaks sündimuskordaja olema vähemalt 2,1, ehk keskmiselt üle 2 lapse naise kohta. Selleks peaks sündide arvu kasv jätkuma.

Sünnid, surmad ja loomulik iive, 1990-2010

Esialgset rahvaarvu täpsustab Statistikaamet 25. aprillil. Seejärel saab anda lõpliku hinnangu ka Eesti iibe kohta.

Loomulik iive on aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide, negatiivne surmade ülekaalu. Sündidena lähevad rahvastikuarvestuses arvesse ainult elussünnid. Seetõttu erineb Statistikaameti avaldatud sündide arv Siseministeeriumi avaldatud sünnikannete arvust, mis sisaldab ka surnultsünde. Alates 1991. aastast on Eesti loomulik iive olnud negatiivne.

Eestis on käibel kaks rahvaarvu, Statistikaameti avaldatav ja rahvastikuregistri põhine. Statistikaameti avaldatav rahvaarv põhineb 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel, mida täiendatakse igal aastal registreeritud sündide ja surmade andmetega. Rahvastikuregistris on aluseks nn sissekirjutus. Loendusandmeid peetakse rahvusvaheliselt täpsemaks kui registri andmeid, sest elukoha registreerimisel võib inimestel olla mingeid põhjuseid andmete moonutamiseks. Samas halvendab Statistikaameti andmete kvaliteeti pikk aeg, mis on möödunud viimasest loendusest ja see, et rahvaarv ei sisalda sise- ja välisrännet. Seetõttu on väga oluline, et 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus (REL 2011) õnnestuks ning pärast seda saaks üle minna ühele rahvaarvule.

REL 2011 toimub 31.12.2011 – 31.03.2012 ja viiakse läbi kombineeritud meetodil: 31.12.2011 – 31.01.2012 saavad alalised elanikud vastata küsimustikule internetis ja neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad 16.02-31.03.2012 rahvaloendajad.