Ehitusmahud vähenesid mullu enam kui kümnendiku

Hooneid ehitati 740 miljoni ja rajatisi 542 miljoni euro eest (vastavalt 12 ja 8 miljardi krooni eest). 2009. aastaga võrreldes vähenes hoonete ehitamine püsivhindades 17% ja rajatiste ehitamine 6%. Ehitustegevuse langus oli eelkõige tingitud elamuehitusmahtude vähenemisest kohalikul ehitusturul.

Vastupidiselt langustrendil liikuvale kohalikule ehitusturule, kasvas 2010. aastal välisturul tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht 12%. Kasv tulenes hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus on viimastel aastatel suurenenud, moodustades 2010. aastal 11% kogu ehitusmahust.

Ehitisregistri andmetel lubati 2010. aastal kasutusse 2324 uut eluruumi, s.o 702 eluruumi vähem kui aasta varem. Ka 2010. aastal asus suurem osa valminud eluruumidest korterelamutes ja iga teine neist oli kas kahe- või kolmetoaline. Samas on alates 2008. aastast korterelamutes asuvate eluruumide osatähtsus järjest vähenenud, mis on viinud kasvule ka eluruumi keskmise pinna. 2010. aastal valminud eluruumi suurus oli keskmiselt 102 ruutmeetrit, mis on viimase üheksa aasta kõrgeim näitaja. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartu maakond.

Positiivset ootust ehitusturule annab nõudluse kasv uute eluruumide järele. 2010. aastal väljastati ehitusluba 2600 eluruumi ehitamiseks, mis on ligi neljandiku võrra rohkem kui aasta varem.

2010. aastal lubati kasutusse 815 mitteelamut kasuliku pinnaga 425 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, büroo- ja tööstuspinda. Võrreldes 2009. aastaga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

2010. aasta III kvartalis väikest kasvu näidanud ehitusturg pöördus IV kvartalis taas langusesse. Ehitusettevõtted ehitasid IV kvartalis omal jõul 344 miljoni euro eest (5,4 miljardi krooni eest), mis oli 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes 5% vähem. Hooneehitustööde maht vähenes 4% ja rajatiste ehitusmaht 5%.