Eesti veondusettevõtete majandustulemused mullu paranesid

Kuigi esialgsetel andmetel lõpetasid veondusettevõtted 2010. aasta 78 miljoni euro suuruse (1,2 miljardi kroonise) kahjumiga, oli kahjum varasema aastaga võrreldes oluliselt väiksem. Veondusettevõtete müügitulu oli 1,7 miljardit eurot (27 miljardit krooni), mis oli 16% suurem kui 2009. aastal. Veondusettevõtted said üle poole tulust kauba- ja viiendiku sõitjateveost. Varasema aastaga võrreldes kasvas tulu kaubaveost viiendiku ja sõitjateveost kümnendiku. 2010. aastal doteeriti sõitjatevedu ligi 85 miljoni euro (1,3 miljardi krooni) ulatuses, mis oli 4% vähem kui aasta varem.

Veondusettevõtted vedasid 2010. aastal ligi 79 miljonit tonni kaupa ehk 17% enam kui aasta varem. Veosekäive ulatus 14,5 miljardi tonnkilomeetrini. Veosekäive kasvu mõjutas enim vedude kasv mere- ja raudteetranspordis, vastavalt 62% ja 12%. Maanteekaubaveo ettevõtete veosekäive kahanes 5%. Rahvusvaheline vedu andis 85% kogu veosekäibest ja kasvas aastaga kümnendiku. Riigisisestel vedudel kasvas veosekäive 1%.

Veondusettevõtete teenuseid kasutas ligi 174 miljonit sõitjat, neist enamik riigisisestel vedudel. Sõitjatevedu vähenes aastaga 8%. Linnaliine (s.o linnaliinibusse, tramme ja trolle) kasutas ligi 134 miljonit sõitjat, mis on 11% vähem kui aasta varem. Sõitjate arv muudel riigisisestel bussivedudel suurenes 4%, kuid vähenes riigisisestel mere- ja raudteevedudel vastavalt 3% ja 2%. Riigisisestel lendudel kasvas sõitjate arv 15%, kuid ulatus vaid 27 000ni. Rahvusvahelistel vedudel oli ligi 7,4 miljonit sõitjat, merevedu andis sellest ligi 80%. Rahvusvahelistel vedudel oli sõitjaid 5% enam kui aasta varem. Veondusettevõtete sõitjakäive kasvas aastaga 2%, rahvusvahelistel vedudel 11%.

Veosekäive on kaubaveol tehtud töö maht, mida mõõdetakse tonnkilomeetrites. Üks tonnkilomeeter on ühe tonni kauba vedamine ühe kilomeetri kaugusele.

Eesti veondusettevõtete veosekäive, 2006–2010