Sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on suurenenud

Leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige 2010. aastal kuus keskmiselt 265 eurot (4139 krooni), millest sundkulutused toidule ja eluasemele moodustasid 45% ehk 119 eurot. Sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on viimastel aastatel kasvanud. Viimase võrreldava 2007. aasta uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige kuus 278 eurot (4358 krooni), millest sundkulutuste osatähtsus oli alla 40% ehk 108 eurot. Sundkulutused on vältimatud kulutused toidule ja eluasemele ning nende osatähtsuse suurenemine eelarves näitab elukvaliteedi langust, sest muude kulutuste tegemiseks jääb vähem raha ja võimalusi.

2010. aastal kulutas leibkonnaliige enim raha toidule (69 eurot kuus), mis moodustas kogukuludest 26%. Eluasemele kulus kuus 50, transpordile 29, vabale ajale 25, majapidamisele 16, rõivastele ja jalanõudele 12 ning tervishoiule 10 eurot leibkonnaliikme kohta. Võrreldes 2007. aastaga on ligi veerandi suurenenud kulutused eluasemele. Veidi on suurenenud ka kulutused vabale ajale. Enim ehk üle kolmandiku on vähenenud rõivastele ja jalanõudele tehtavad kulutused. Samuti on vähenenud kulutused transpordile ja söömisele väljaspool kodu.

Linnaleibkond kulutas toidule rohkem raha kui maaleibkond, kuid linnas oli toidukulutuste osatähtsus kogukuludest väiksem kui maal (vastavalt 23% ja 26%). Samuti olid linnas suuremad väljaminekud eluasemele kui maal (vastavalt 54 ja 39 eurot kuus leibkonnaliikme kohta). Linnas kulus enam raha riietele ja vabale ajale ning väljas söömisele. Maal seevastu olid suuremad väljaminekud transpordile ja majapidamisele.

Maakonniti olid suurimad väljaminekud Harjumaa (sh Tallinn) leibkondadel (306 eurot kuus leibkonnaliikme kohta), järgnes Lääne maakond (299 eurot kuus leibkonnaliikme kohta). Väiksemad väljaminekud olid Jõgeva ja Põlva maakonna leibkondadel (190 euro piires kuus leibkonnaliikme kohta) ning kõige vähem kulutati Ida-Virumaal (178 eurot kuus leibkonnaliikme kohta).

Põhjalikum ülevaade statistikablogis.

Hinnangud põhinevad Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2010. aasta andmetel. Viimased võrreldavad andmed pärinevad 2007. aastast, vahepealsetel aastatel uuringut ei toimunud. 2010. aastal osales uuringus üle 3600 leibkonna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel. 2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda, leibkonna keskmine suurus oli 2,3 inimest.

Leibkonna eelarve uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.