Finantsvahendus
27. juuli 2012
Anne Päss, Kristel Vilgats – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 195)
Finantsvahenduse peatükk annab ülevaate finants- ja kindlustusettevõtete koondnäitajatest peamiselt aastatel 2009–2011. Esitatud on statistilisse profiili kuuluvate finants- ja kindlustusettevõtete jaotus aastatel 2009–2011, bilansimaht 2011. aastal ning kindlustusseltside brutopreemiate ja -nõuete koondandmed ning jaotus 2011. aastal.
Valitsemissektori rahandus
27. juuli 2012
Agnes Naarits – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 201)
2011. aasta lõpu seisuga oli valitsemissektori nimekirja kuuluvaid asutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, sihtasutusi ja mitteturutootjatest ettevõtteid, mille majandustegevuse tulemusi valitsemissektori arvepidamises kajastati, kokku 3003, neist 342 kuulusid keskvalitsuse, 2659 kohalike omavalitsuste ja kaks sotsiaalkindlustusfondide sektorisse. 90% kogu valitsemissektorist on riigi- või kohalike omavalitsuste eelarvelised asutused ja allasutused. Sihtasutusi on valitsemissektoris 7%, tervishoiuasutusi ja mitteturutootjatest ettevõtteid ligi 2% ning avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid alla 1%. Kolmveerand keskvalitsusse kuuluvatest arvestusüksustest on riigieelarvelised asutused ja ülejäänud veerand avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mitteturutootjatest ettevõtted. Kohalike omavalitsuste sektoris on peale omavalitsusasutuste muid üksusi ehk siht- ja tervishoiuasutusi ning mitteturutootjatest ettevõtteid väga vähe – vaid ligi 8% kogu allsektorist. Samal ajal on enamik tervishoiuasutusi ja muid ettevõtteid klassifitseeritud kohalike omavalitsuste sektorisse.
Valitsemissektori kulud funktsiooni järgi
29. juuni 2012
Maria Vassiljeva – Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 53)
Majanduspoliitiliste otsuste tegemine Euroopa Liidus nõuab kvaliteetset statistikat. Et hinnata valitsemissektori kulutuste kvaliteeti majanduspoliitika eesmärkide saavutamisel, on analüütikutel tarvis, et need kulutused oleksid liigitatud erinevate valitsemisfunktsioonide järgi. Valitsemisfunktsioonide klassifikaatorit COFOG peetakse sobivaks aluseks valitsemissektori kulude struktuuri uurimisel.
Rahandus
14. mai 2012
Eesti. Arve ja fakte 2012 (lk 28)
Eesti 2011. aasta riigieelarve tulud ja kulud olid esialgsetel andmetel vastavalt 5,9 ja 6,2 miljardit eurot. Võrreldes 2010. aastaga kasvasid tulud 5% ja kulud 14% võrra. Aasta lõpuks ületasid kulud tulusid 275 miljoni euro võrra. Viimase kümne aasta jooksul on riigieelarve kulud ületanud tulusid veel vaid 2008. aastal.
Pangad, elu- ja kahjukindlustus, fondivalitsejad
25. aprill 2012
Ettevõtlus Eestis. Business in Estonia (lk 58)
Taskuteatmik annab ülevaate eri tegevusalade ettevõtete käekäigust viimastel aastatel. Esitatakse olulisemad statistilised näitajad ettevõtete demograafia, infotehnoloogia arengu, teadus- ja arendustegevuse, innovaatilisuse ning ettevõtluse rahvusvaheliseks muutumise kohta. Eesti ettevõtlust võrreldakse ka teiste riikide omaga. Info on esitatud tabelite ja joonistena. Mõeldud kõigile, kes ettevõtlusega kokku puutuvad.
Kriisiaastate maksumuudatuste mõju Balti riikides
29. märts 2012
Anu Lill – Statistikablogi
Majanduskriisist väljumiseks muutsid paljud Euroopa Liidu riigid ühe meetmena ka maksupoliitikat. Balti riikide maksumuudatused olid suunatud peamiselt tarbimise maksustamisele.
Finantsvahendus
29. juuli 2011
Virve Rukholm, Svetlana Ždanova – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 201)
Finantsvahenduse peatükk annab ülevaate finants- ja kindlustusettevõtete koondnäitajatest peamiselt aastatel 2006–2010. Esitatud on statistilisse profiili kuuluvate finants- ja kindlustusettevõtete jaotus 2010. aastal ning kindlustusseltside brutopreemiate ja -nõuete koondandmed ning jaotus 2010. aastal.
Valitsemissektori rahandus
29. juuli 2011
Agnes Naarits – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 207)
Valitsemissektori nimekirja kuuluvate asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste isikute, sihtasutuste ja mitteturutootjatest ettevõtete seas 2010. aastal olulisi muutusi võrreldes eelmise aastaga ei toimunud. 2010. aasta lõpu seisuga oli valitsemissektori nimekirjas ja rahandusstatistika arvepidamises 342 keskvalitsuse, 2681 kohaliku omavalitsuse ning kaks sotsiaalkindlustusfondide sektorisse kuuluvat arvestusüksust. Kolmveerand keskvalitsusse kuuluvatest arvestusüksustest on riigieelarvelised asutused ning veerand avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused ja mitteturutootjatest ettevõtted. Kohaliku omavalitsuse allsektoris on peale kohaliku omavalitsuse asutuste muid üksusi – sihtasutusi, tervishoiuasutusi ja mitteturutootjatest ettevõtteid – väga vähe, vaid 7% kogu allsektorist.
Finantsvahendus
27. juuni 2011
Ettevõtlus. Business (lk 124)
Üldine majanduskriis mõjutas 2009. aastal ka finantssektorit, kus languse põhjustas põhiliselt pankade laenukahjumite suurenemine, finantsturgude ebastabiilsus ja sellest tulenev finantsvahendajate investeeringute väärtuse langus. Finantssektori osatähtsus kogumajanduses vähenes. Kui 2008. aastal moodustas see jooksevhindades 4,2% SKP-st, siis 2009. aastal vaid 3,4%.
Rahandus
29. aprill 2011
Eesti. Arve ja fakte 2011 (lk 28)
Eesti 2010. aasta riigieelarve tulud ja kuluda olid esialgsetel andmetel vastavalt 5,6 ja 5,4 miljardit eurot. Võrreldes 2009. aastaga kasvasid tulud 2,4% ja kulud vähenesid 0,6%. Aasta lõpuks ületasid tulud kulusid 217,4 miljoni euro võrra.
Valitsemissektori võlg ja defitsiit
30. juuni 2010
Agnes Naarits – Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/10. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 11)
Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2009. aastal tunduvalt väiksem kui aasta varem: vaid -1,7% SKP-st varasema 2,7% asemel. Euroopa Liidus oli vaid kaks riiki, kes suutsid seda näitajat parandada: Eesti ja Malta. Eesti riigi võlatase on siiani konkurentsitult Euroopa madalaim.
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)