Väljaanded ja artiklid

ÜRO Euroopa Majanduskomisjon, Majandusliku Koostöö ja ArenguOrganisatsioon (OECD) ning Eurostat tegelevad säästva arengu ja heaolumõõtmise arendamisega. See tegevus tuleneb eesmärgist edendada poliitikaidsuunas, mis tagaks ühiskonna jätkusuutlikkuse ja inimeste heaolu. 2011. aastamais avaldatud OECD parema elu indeksi ning oktoobris ilmunud raporti“Kuidas elu läheb?” alusel on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaoluüheteistkümnes erinevas kategoorias. Käesoleva artikli eesmärk on andaülevaade, millised on need rahvusvaheliselt väljatöötatud heaolu näitajad, miksjust need iseloomustavad kõige paremini heaolu taset riigis ning milliseidandmeallikaid kasutatakse nende leidmiseks.

Peatükis on esitatud õigusstatistika ülevaade aastate 2006–2010 kohta. Esimese astme kuritegude arv on vähenenud. Mullu oli kuritegude üldarv ligilähedane 2009. aasta näitajale. Suurenes teise astme kuritegude arv, esimese astme kuritegude arv aga vähenes oluliselt. 2009. aastaga võrreldes kahanes esimese astme kuritegude arv 19% ja eelmise nelja aasta keskmisega võrreldes koguni 31%. Teise astme kuritegude arv kasvas aastaga 1%, kuid oli eelmise nelja aasta keskmisega võrreldes siiski väiksem (–3%a). Kokku registreeriti möödunud aastal 48 340 kuritegu, millest 1842 olid esimese ja 46 498 teise astme kuriteod. Tapmisi oli eelmise aastaga võrreldes kahe juhtumi võrra vähem (–3%a) ja mõrvasid üheksa juhtumi võrra vähem (–11%a). Nii nagu aasta varem ei registreeritud ka mullu ühtegi pantvangi võtmist. Varem oli neid üks või kaks korda aastas.

15–74-aastastest paarisuhte kogemusega inimestest 74% arvab, et paarisuhtes esinev vägivald on nii levinud, et see on Eesti ühiskonnas probleem. Pooled selles vanuses paarisuhtes olnutest on elu jooksul vähemalt korra kokku puutunud vägivallaga paarisuhtes ja aastas kogeb üks paar kümnest oma suhtes vägivalda.

Eestis on tuhandeid elanikke, kellele saab igal aastal osaks kuritegu või isegi mitu. Millised on need inimrühmad, kes sagedamini ohvriks langevad ja mis võiks olla selle põhjus? Üheseid vastuseid on neile küsimustele pea võimatu anda. Küll on aga võimalik kaasa mõelda, mida saaks teha nii üksikisiku kui ka riigi tasandil, et kuriteo ohvrite arv väheneks ja elukvaliteet riigis tänu sellele paraneks.