Rahvastikunäitajad ja koosseis

Väljaanded ja artiklid

Sündide buum on koondunud suvekuudesse

Statistikablogi

Statistikaameti andmetel on eestlaste sündide sesoonsuse muster muutunud. Kui varem sündis rohkem lapsi kevadkuudel, siis nüüd sünnib neid rohkem suvel ja sügise alguses. Muutumatuks on aga jäänud see, et vähem sünnib lapsi talvekuudel.

1930ndatel keskmine sündide arv päevas kuude kaupa

Loe edasi

Eesti on juba kolm aastat olnud positiivse sisserännu maa

artikkel
Alis Tammur
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 12)

Eesti rahvaarv suureneb. Juba kolm aastat on välisrände saldo olnud positiivne ja kahel aastal neist on sisseränne kompenseerinud loomuliku iibe miinuse – suurenenud on ka rahvaarv. Samal ajal ei ole sündide arv märgatavalt muutunud ja laste arv naise kohta jääb endiselt palju alla taastetaset. Vananemine on endiselt oluline rahvastikku kujundav protsess.

Väljaande kaas

Loe edasi

Narva ja teised Euroopa Liidu idapiiril asuvad väikelinnad

artikkel
Mihkel Servinski, Marika Kivilaid
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/18. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 54)

Euroopa linnade uuring annab suurepärase võimaluse võrrelda Euroopa eri piirkondades asuvaid linnu. Uuringuta sellist võimalust peaaegu polekski. Eestist osaleb linnastatistika uuringus kolm linna: Tallinn, Tartu ja Narva. See artikkel vaatleb Narvat võrdluses nelja sarnase suurusega Euroopa Liidu idapiiril asuva linnaga.

Väljaande kaas

Loe edasi

Püsielanikud on 22 saarel

Statistikablogi
Helerin Äär

Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Eesti saartel ligi 44 100 inimest. Püsielanikud olid 22 saarel, mida on kolme saare võrra enam kui viimase, 2011. aasta rahvaloenduse ajal. Samas ühel väikesaarel, kus loenduse ajal olid püsielanikud, 2017. aasta seisuga enam püsielanikke pole. Seega on loendusejärgsetel aastatel neli väikesaart püsielanikud saanud.

Püsielanikega saared, 1.01.2017

Loe edasi

Lõuna-Eesti elanikud

artikkel
Ene-Margit Tiit
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 21)

Lõuna-Eestis elab umbes veerand Eesti rahvastikust, viimase veerandsajandiga on see osatähtsus kahanenud protsendi võrra. Ligi pool lõunaeestlastest elab Tartumaal, sh Tartu linnas. Lõuna-Eesti rahvuskoosseis on üsna homogeenne, üle 88% elanikest on eestlased, kuigi Peipsi kaldal elab sajanditevanune vene vanausklike kogukond. Enamiku näitajate poolest ei erine Lõuna-Eesti rahvastik aga ülejäänud Eesti omast kuigivõrd.

Väljaande kaas

Loe edasi

Rahvastik

artikkel
Alis Tammur
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 40)

Rahvastikus toimuvast arusaamiseks on tähtis vaadata nii rahvastiku koosseisu (jaotust soo ja vanuse järgi) kui ka toimuvaid muutusi: sünde, surmasid ja rändeid. Need kaks külge on omavahel seotud. Kui rahvastikus väheneb näiteks sünnitusealiste naiste arv, siis sündide arv väheneb. See artikkel annab ülevaate Eesti rahvastiku hetkeseisust ja toimunud muutustest lähiminevikus.

Väljaande kaas

Loe edasi

Statistikaameti kogumik Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks

Statistikablogi

Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks annab Statistikaamet välja kogumiku, kus esitatakse graafikute ja arvude abil Eestis toimunud muutusi peaaegu saja aasta jooksul. Kogumik ilmub 2017. aasta novembris ja seda saab kuni juuni lõpuni tellida soodushinnaga 16 eurot! Telli endale trükis ette juba täna

Statistikaameti kogumik Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks

Loe edasi

Põlisrahvastik ja välispäritolu rahvastik Eestis

artikkel
Alis Tammur
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 39)

Eesti on Euroopa kontekstis keskmisest tunduvalt suurema hulga välispäritolu rahvastikuga riik. Sisserännanud ja nende järeltulijad käituvad rahvusena põlisrahvastikust erinevalt seoses oma kohanemisega päritoluriigi ühiskonnast elukohariigi ühiskonda. Artikkel annab ülevaate Eesti välispäritolu rahvastiku kujunemisest ja neid praegu iseloomustavatest demograafilistest ja sotsiaalmajanduslikest näitajatest.

Väljaande kaas

Loe edasi

Rahvaarvu arvutamine: residentsuse indeks vs. rahvastikuregister

artikkel
Koit Meres
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 57)

Euroopa Liidu kodanike registreerimata lahkumisest on saanud elanikkonna arvepidamise probleem. Analüüsi eesmärk on vaadata tegeliku rände ja rahvastikuregistris registreeritud rändemuutuse seoseid. Tegeliku rände hindamiseks kasutatakse residentsuse indeksit.

Väljaande kaas

Loe edasi

Registripõhise ja tegeliku elukoha kattuvus

artikkel
Helerin Äär
– Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/17. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 73)

Elukohaandmete ebatäpsus on üks suurimaid probleeme nii läheneva registripõhise rahva ja eluruumide loenduse seisukohast kui ka rahvastiku- ja rändestatistikas üldiselt. Artiklis on Eesti tööjõu-uuringu 2015. aasta andmete põhjal analüüsitud elukoha registreerimise kohustuse täitmist nii Eesti-siseste elukohavahetuste kui ka välismaale kolimise puhul. Antakse ülevaade sellest, kui suur osa inimestest ka tegelikult rahvastikuregistrijärgsel aadressil elab ja mis on peamised põhjused, miks tegelik ja registreeritud elukoht ei kattu.

Väljaande kaas

Loe edasi