Eesti rahvastikusündmustest üheksa kümnendi jooksul
28. september 2012
Helena Anijalg – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 109)
Artikkel annab ülevaate, kuidas on Eesti Vabariigi algusaegadest alates muutunud rahvaarv, sündide ja surmade, abielude ja lahutuste arv. Saame teada, kuidas on muutunud rahvastiku soo- ja vanuskoosseis, mis on olnud ema keskmine vanus esimese lapse sünnil või kuidas on muutunud abielude ja lahutuste suhe viimase 94 aasta jooksul.
Rahvastikuarengust Eesti meedia vahendusel
28. september 2012
Mihkel Servinski – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 63)
Statistika – see on arvud, andmetabelid, definitsioonid. Statistilises analüüsis võrreldakse arve, otsitakse seoseid, tehakse jooniseid ja järeldusi – ühesõnaga, avatakse statistilised andmed sisuliselt ning analüüsi tulemused lähevad laia maailma. Neid hakkavad kasutama ühiskonnategelased, teadlased, ajakirjanikud, huvilised. Ühel hetkel võivad statistiliste analüüside tulemuste juurest kaduda tabelid, joonised. Järeldused jäävad. Neid hakatakse kombineerima muude teadmistega. Tekivad uued seosed. See on põnev. Eriti siis, kui statistika põhjal tehtud järeldused saavad kokku mittestatistikute järeldustega. Kas erinevad tunnetusviisid annavad maailmast sama pildi?
Rahvaloenduse üldkogumi hindamine
28. september 2012
Ene-Margit Tiit, Mare Vähi, Koit Meres – Eesti Statistika Kvartalikiri. 3/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 79)
Mis on statistikas üldkogum, mis valim? Missugune on rahvaloenduse üldkogum? Kui täpne on rahvaloendusel saadud rahvaarv ning missuguseid statistilisi mudeleid saab selle täpsustamiseks kasutada? Artikkel annab metoodilise ülevaate üldkogumi määramisest, alakaetuse parandamise ning rahvaarvu korrigeerimise võimalustest.
Eesti inimesed elavad vanemaks kui kunagi varem
14. september 2012
Helerin Rannala – Statistikablogi
Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal oodatav eluiga sünnimomendil 76,3 aastat, mis on poole aasta võrra pikem kui aasta varem. Naiste oodatav eluiga on meeste omast 9 aastat ja 11 kuud pikem.
Rahvastik
27. juuli 2012
Kalev Noorkõiv, Mari Plakk, Jaana Rahno – Eesti statistika aastaraamat. 2012. Statistical Yearbook of Estonia (lk 47)
2012. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 339 662. Loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne – suri 565 inimest rohkem, kui sündis. Selle põhjus on sündide arvu järsk vähenemine. Meeste loomulik iive on alates 2009. aastast olnud positiivne ja 2011. aastal sündis 72 meest rohkem, kui suri. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli mullu loomulik iive positiivne Harju- ja Tartumaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive on alates 2008. aastast olnud positiivne ja ehkki 2011. aastal iive vähenes, sündis ikkagi 878 eestlast rohkem, kui suri.
Mis suunas on Eesti rahvastik liikunud?
5. juuni 2012
Ene-Margit Tiit – Statistikablogi
Lõppenud rahva ja eluruumide loendus näitas, et eelmise loendusega võrreldes on Eesti elanikkond vähenenud 5,5% võrra. Kuidas 12 aasta jooksul toimunud muutusi seletada?
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)