Väljaanded ja artiklid - Eesti Statistika

17. jaanuar 2012
Garri Raagmaa – Statistikablogi

Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.

Eesti elanike sündimus ja suremus aastatel 2001–2010

30. detsember 2011
Alis Tammur, Jaana Rahno – Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/11. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 13)

Artikli eesmärk on anda ülevaade Eesti elanike sündimusest ja suremusest käesoleva sajandi esimesel kümnendil. Artiklist selgub, et aastatel 2001–2010 toimusid suured, eelkõige positiivsed muutused nii sündimuses kui suremuses, kuid rahvastikutaasteks see veel piisav ei ole. Eesti rahvastikku iseloomustavad demograafilised näitajad liiguvad tasapisi, kuid kindlalt Euroopa arenenumate riikide näitajate suunas.

Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust

29. detsember 2011
Ene-Margit Tiit

Autor Ene-Margit Tiit annab ülevaate kümnest Eesti pinnal toimunud rahvaloendusest ning eestlaste elust viie põlvkonna jooksul (aastatel 1881–2010). Lühidalt tutvustatakse ka 2011. aasta rahvaloenduse korraldust.

Harju ja Tartu maakonna jätkusuutlikkusest

30. november 2011
Siim Krusell – Eesti piirkondlik areng. 2011. Regional development in Estonia (lk 133)

Vaatamata sellele, et eelnenud kümne aasta jooksul on sündide arv kasvanud ning surmade arv langenud, on Eesti rahvaarv jätkuvalt vähenemas. Kui 2000. aastal elas Eestis 1 372 000 inimest, siis 2010. aastaks oli rahvaarv vähenenud 1 323 000-ni. Rahvaarv ei langenud aga ei Harju ega Tartu maakonnas. Harju maakonnas tõusis rahvaarv ajavahemikus 2000–2010 ligikaudu 25 000 inimese võrra, Tartu maakonnas jäi aga 2010. aastal praktiliselt samaks võrreldes 2000. aastaga. Hoolimata rahvaarvu püsimisest iseloomustas mõlemat piirkonda rahvastiku vananemine. Kuni 24-aastaste noorte arv langes nii Harju kui ka Tartu maakonnas ning nende osatähtsus langes Harju maakonnas 2000. aasta 32%-st 2010. aastaks 28%-ni ning Tartu maakonnas 36%-st 30%- ni. Samas kasvas mõlemas maakonnas parimas tööeas inimeste arv.

Viimaste aastate suundumused Eesti piirkondlikus arengus

30. november 2011
Eedi Sepp – Eesti piirkondlik areng. 2011. Regional development in Estonia (lk 9)

Vaadates tänaseid regionaalseid rahvastiku arengu protsesse, võib väita, et rahvastik on jätkuvalt koondumas suurematesse linnapiirkondadesse, eeskätt pealinna ja Tartu linnapiirkonda. Muude piirkondade arenguväljavaated on demograafiliste muutuste arvelt ebasoodsamad.

Rahvastik

29. juuli 2011
Kalev Noorkõiv, Mari Plakk, Jaana Rahno – Eesti statistika aastaraamat. 2011. Statistical Yearbook of Estonia (lk 51)

2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010. aastal loomulik iive positiivne Harju-, Tartu- ja Raplamaal, kõige suurema negatiivse iibega maakond oli Ida- Virumaa. Eestlaste loomulik iive suurenes 2010. aastal varasema aastaga võrreldes veelgi – eestlaste sündide ja surmade vahe oli 1704.

Rahvastik

29. aprill 2011
Eesti. Arve ja fakte 2011 (lk 6)

Eestis elas 2010. aasta 1. jaanuaril 1,32 miljonit inimest. Ainult kolm Euroopa Liidu liikmesriiki on Eestist väiksema rahvaarvuga: Küpros, Luksemburg ja Malta. Eesti rahvaarv on 14 korda väiksem kui keskmine EL-i liikmesriigi rahvaarv.