Pensionäride osatähtsus rahvastikus ületas 30% piiri
5. aprill 2012
Marve Randlepp – Statistikablogi
2012. aasta 1. jaanuari seisuga ületas pensionäride arv kaks ümmargust numbrit — esmakordselt on pensionäre rohkem kui 30% rahvastikust ning üle 400 000. See on ligi 9000 pensionäri rohkem kui 2011. aasta 1. jaanuaril.
Viljandi maakonna ja Viljandi linna rahvastiku areng
30. märts 2012
Mihkel Servinski, Helerin Rannala – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 56)
Artiklis käsitletakse rahvastikuarengut Viljandi maakonnas ja Viljandi linnas. Kuna samalaadsed trendid on iseloomulikud paljudele Eesti maakondadele, võib artiklis kasutatud mõttearendusi ja järeldusi laiendada ka nendele.
Naised täna ja 20 aastat tagasi
8. märts 2012
Jaana Rahno – Statistikablogi
Võrreldes taasiseseisvumisaja algusega elavad naised praegu kauem, abielluvad ja sünnitavad hiljem ning teevad vähem aborte.
Mitmest tükist koosneb Eesti
17. jaanuar 2012
Garri Raagmaa – Statistikablogi
Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.
Eesti elanike sündimus ja suremus aastatel 2001–2010
30. detsember 2011
Alis Tammur, Jaana Rahno – Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/11. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 13)
Artikli eesmärk on anda ülevaade Eesti elanike sündimusest ja suremusest käesoleva sajandi esimesel kümnendil. Artiklist selgub, et aastatel 2001–2010 toimusid suured, eelkõige positiivsed muutused nii sündimuses kui suremuses, kuid rahvastikutaasteks see veel piisav ei ole. Eesti rahvastikku iseloomustavad demograafilised näitajad liiguvad tasapisi, kuid kindlalt Euroopa arenenumate riikide näitajate suunas.
Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust
29. detsember 2011
Ene-Margit Tiit
Autor Ene-Margit Tiit annab ülevaate kümnest Eesti pinnal toimunud rahvaloendusest ning eestlaste elust viie põlvkonna jooksul (aastatel 1881–2010). Lühidalt tutvustatakse ka 2011. aasta rahvaloenduse korraldust.
Harju ja Tartu maakonna jätkusuutlikkusest
30. november 2011
Siim Krusell – Eesti piirkondlik areng. 2011. Regional development in Estonia (lk 133)
Vaatamata sellele, et eelnenud kümne aasta jooksul on sündide arv kasvanud ning surmade arv langenud, on Eesti rahvaarv jätkuvalt vähenemas. Kui 2000. aastal elas Eestis 1 372 000 inimest, siis 2010. aastaks oli rahvaarv vähenenud 1 323 000-ni. Rahvaarv ei langenud aga ei Harju ega Tartu maakonnas. Harju maakonnas tõusis rahvaarv ajavahemikus 2000–2010 ligikaudu 25 000 inimese võrra, Tartu maakonnas jäi aga 2010. aastal praktiliselt samaks võrreldes 2000. aastaga. Hoolimata rahvaarvu püsimisest iseloomustas mõlemat piirkonda rahvastiku vananemine. Kuni 24-aastaste noorte arv langes nii Harju kui ka Tartu maakonnas ning nende osatähtsus langes Harju maakonnas 2000. aasta 32%-st 2010. aastaks 28%-ni ning Tartu maakonnas 36%-st 30%- ni. Samas kasvas mõlemas maakonnas parimas tööeas inimeste arv.
![[at]](/extensions/stat/images/at.png)