Rahvastik
14. mai 2012
Eesti. Arve ja fakte 2012 (lk 6)
1. jaanuaril 2011 elas Eestis 1,32 miljonit inimest, mille järgi oleme Euroopa Liidus (EL) rahvaarvu väiksuselt neljandal kohal Malta, Luksemburgi ja Küprose järel. Suurima rahvaarvuga EL-i riigist Saksamaast on Eesti rahvaarv 62 korda väiksem.
Eesti naise portree
9. mai 2012
Piret Tikva – Statistikablogi
Läheneva emadepäeva puhul on põhjust rääkida Eesti naisest. Kuidas ta töö- ja pereelu tasakaalustamisega hakkama saab ning millele vaba aega kulutab. Kui vana ta on ning palju kaalub.
Pensionäride osatähtsus rahvastikus ületas 30% piiri
5. aprill 2012
Marve Randlepp – Statistikablogi
2012. aasta 1. jaanuari seisuga ületas pensionäride arv kaks ümmargust numbrit — esmakordselt on pensionäre rohkem kui 30% rahvastikust ning üle 400 000. See on ligi 9000 pensionäri rohkem kui 2011. aasta 1. jaanuaril.
Viljandi maakonna ja Viljandi linna rahvastiku areng
30. märts 2012
Mihkel Servinski, Helerin Rannala – Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/12. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 56)
Artiklis käsitletakse rahvastikuarengut Viljandi maakonnas ja Viljandi linnas. Kuna samalaadsed trendid on iseloomulikud paljudele Eesti maakondadele, võib artiklis kasutatud mõttearendusi ja järeldusi laiendada ka nendele.
Naised täna ja 20 aastat tagasi
8. märts 2012
Jaana Rahno – Statistikablogi
Võrreldes taasiseseisvumisaja algusega elavad naised praegu kauem, abielluvad ja sünnitavad hiljem ning teevad vähem aborte.
Mitmest tükist koosneb Eesti
17. jaanuar 2012
Garri Raagmaa – Statistikablogi
Eesti ajaloolised maakonnad ja nende keskused on juba ligi 1000 aastat toiminud samadel kohtadel ja piirides. Samas on viimastel kümnenditel maakondade halduslikku tähtsust kahetsusväärselt vähendatud. See on põhjustanud regionaalsete erisuste kasvu ning süvendanud ääremaastumist.
Eesti elanike sündimus ja suremus aastatel 2001–2010
30. detsember 2011
Alis Tammur, Jaana Rahno – Eesti Statistika Kvartalikiri. 4/11. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia (lk 13)
Artikli eesmärk on anda ülevaade Eesti elanike sündimusest ja suremusest käesoleva sajandi esimesel kümnendil. Artiklist selgub, et aastatel 2001–2010 toimusid suured, eelkõige positiivsed muutused nii sündimuses kui suremuses, kuid rahvastikutaasteks see veel piisav ei ole. Eesti rahvastikku iseloomustavad demograafilised näitajad liiguvad tasapisi, kuid kindlalt Euroopa arenenumate riikide näitajate suunas.